Eesti teater eestlastele

Hetk Theatrumi lavastusest «Isa», fotol Isa mängiv Lembit Peterson ja tütar kehastav Liina Olmaru. Foto: Harri Rospu

Tänavuse Draama võib võtta kokku loosungi alla «Igaühele midagi!», sest Ivar Põllu kunstilisel juhtimisel koostatud põhiprogrammist leiab lavastusi igale maitsele. Teisisõnu: pühapäevani kestval festivalil näeb Tartus eesti teatri tänast mitmekesisust, võib-olla isegi äärmusi, aga kindlasti haaravat ja mõtlema panevat teatrit.

Ivar Põllu tõdeb festivali saatvas raamatus «Draama 2017», et tänu mitmekesisusele ei saagi festival end reklaamida kui parimatest parimate kokkutulekut. «Pigem on see nädal Tartus, kus peateemaks on eestikeelne teater, mida tehakse ja esitatakse eestlastele. Kus peaeesmärgiks pole läbimurre ega piiriülene arusaadavus. Vaid ikka see, et tegevus pakub pinget ning rõõmu. Siin- ja sealpool.»

Valikus kooliteatri lavastus

Esimest korda Draama ajaloos on festivali põhiprogrammi valitud kooliteatrite riigifestivali peaauhinna võitnud lavastus – Waldorf Kooli Teatri «Pildid näituselt», kus Külli Ehastu juhendamisel mängivad Tartu Waldorfgümnaasiumi 10.–12. klasside teatrihuvilised noored. Lavastaja Gerda Kordemetsa sõnul on «Pildid näituselt» pööraselt vaimukas. Näitleja ja lavastaja Katariina Unt tõdes, et «Pildid näituselt» jätab ruumi kujutluspildile. «Olin vaatajana osaline, ma ei jäänud kõrvale – lavastus käivitus minu peas.» 

Vana hea psühholoogilise teatri suurepärase esindajana leiab Draama programmist näiteks Theatrumi «Isa». Maria Petersoni hingekriipivalt valusas lavastuses teeb mõjuva peaosa üle mitme aasta taas laval olev Lembit Peterson. Theatrumi mängukavast jõuab Draamale veel teinegi lavastus, Andri Luubi «Talvevalgus», kus ummikseisus pastorina teeb intrigeeriva rolli Jan Uuspõld.  

Eesti Draamateater viib Tartusse lavastuse «Vaimude tund Koidula tänavas», mille kohta on teatrikriitik Pille-Riin Purje öelnud nii: «Andrus Kivirähki uus näidend Priit Pedajase lavastuses on malbe ja mõtlik, soojalt humoorikas, vaimne ja mänguline Tammsaare ja Undi kohtumine.» Mati Undi rollis Taavi Teplenkov ja Anton Hansen Tammsaaret mängib Tõnu Oja.

Ent nii Theatrumi kui ka Eesti Draamateatri etenduste piletid müüdi läbi juba suve hakul. Nagu ka Andrus Kivirähki kirjutatud ja lavastud «Köstri» omad – selles Tallinna Linnateatri monotükis mängib Peeter Tammearu.

Julgustükk, mis osa publikut lummab ja teist osa ehmatab, on kindlasti Sulev Keeduse «Somnambuul». Teatrikriitik Madli Pesti on leidnud, et kuigi Keeduse lavastus ei köida rahvamassi, on seda siiski Rakvere teatri mängukavva vaja. «Kuna on andnud näitlejatele põnevat ja arendavat tööd. «Somnambuul» kuulub lavastuste hulka, mis ei unune kohe pärast teatrisaalist lahkumist, vaid meenub veel nädalaid ja kuid hiljem, jääb vaataja sisse urgitsema.» 

Nii nagu «Somnambuul», paneb Pesti hinnangul inimloomuse ja selles valitsevate tungide üle mõtlema ka Ugala «Soo». Neis mõlemas on hinnatud teatrikriitiku sõnul tunda inimloomuse tumedamat allhoovust.

Eelmise aasta parimad

Eesti teatri aastaauhindadega pärjatud lavastustest sõidavadki Tartusse Ugala teatri «Soo» ja sama teatri «Moraal». Humoorika ja haarava noortemuusikali «Moraal» eest pälvis lavastaja Marika Palme Salme Reegi nimelise auhinna, Eva Kolditsa lavastatud «Soo» tõi helilooja Jaak Lutsojale Eesti teatri muusikalise kujunduse ja originaalmuusika aastaauhinna.

Kunstnikuauhinna võitis Liina Keevallik ning tema tööd saab näha Vaba Lava ja R.A.A.A.M.i lavastuses «Ma pigem tantsiksin sinuga». Oleg Soulimenko lavastuses osalemise eest sai Nikolai Bentsler parima kõrvalosatäitja aastaauhinna.

Videosalvestusena näeb Tartus NO99 lavastust «NO40. Pööriöö uni» (Ene-Liis Semper / Tiit Ojasoo), mis kuulutati sel kevadel Eesti teatri aastaauhindadel etenduskunstide ühisauhinna laureaadiks.

Erilisena tuleb programmist esile tõsta veel Raadioteatri programmi. Tartu Uues Teatris saab korraliku helitehnikaga kuulata Andres Noormetsa kuuldemänge «Päev», «Asjad», «Jõgi» ja «Öö», millest kaks esimest on võitnud Prix Europal preemiad.

Vanemuise lavastustest on Draama põhiprogrammi valitud kaks: Tiit Palu «Vaim masinas. G. F. Parrot», kus kütkestava rolli teeb Merle Jääger, ning Raimo Sagari eneseavastuslik retk militaarmaailma «AK–47», mis esietendus vahetult enne suve.

Ootamatud lähenemised

Tõsiste teemadega, kuid ootamatu ja huumoriküllase lähenemisega rõõmustavad Von Krahli teatri lavastused «Vaimukuskuss» (Renate Keerd) ja «Kummi T» (Priit Võigemast). Põnevad lavalised eksperimendid on kahlemata VAT Teatri lavastused «Eine murul» (Tanel Saar) ja «Mister Green» (Helen Rekkor).

Oma nägemuse «Hamletist» on lavale toonud Lauris Gundarsi käe all Eesti kuulsamad klounid Piip ja Tuut. Kanuti Gildi Saali produktsooni esindab festivalil Rauno Zubko «Binaural Vision», mida teatrikriitik Marie Pullerits on nimetanud viimistletud teoseks, mis väärib tunnustust oma stiilipuhtuses. Festivali programmist ei puudu ka tantsulavastus: Evelin Jõgiste «Lingua Franca» aluseks on Valdur Mikita menukid.

Draama kunstiline juht Ivar Põllu näitas usaldust Eesti teatri piire nihutava Cabaret Rhizome vastu aga sellega, et valis programmi alles festivali ajal esietenduva lavastuse. Johannes Veski ja Loore Martma ühistööna valmiv «Puugid» saab lavaküpseks 7. septembril. Teatri kinnitusel on tegemist mõttelise järjega nende populaarsele lavastusele «Otsuse anatoomia», ent uuslavastuses teeb kaasa vaid üks näitleja, Mart Müürisepp.

Festivalil on teinegi esietendus: viimasel päeval kohtub publik esimest korda Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lavastusega «Korteris ehk Pargipingil vol 2». Mida Rommi Ruttas oma juhandaja Taavet Janseniga Roosi tänava angaaris lavale toob, seda varjab täna veel paks tossupilv. 

Boks

Draama 2017

• 5.–9. septembrini Tartus
• 25 lavastust 21 teatrilt
• Põhiprogrammi kuraator Ivar Põllu
• Off-programmi koostaja Kaija M. Kalvet
• Eesti Rahva Muuseumis Eesti Lavakunstnike Liidu näitus «1:10»
• Visuaaltehnoloogia tudengite näitus Vanemuise väikeses majas
• Teatriteaduse eriala juubelile pühendatud konverents

LISALUGU

Milleks teater?

Just sellist intrigeerivat pealkirja kannab Tartu Ülikooli teatriteaduse eriala 25. sünnipäevale pühendatud konverents.

Kahepäevase konverentsi korraldajad on kindlad, et ajal, mil ühiskonnas on tunda killustumist, poliitilist ärevust ning räägitakse tõejärgsusest ja alternatiivsetest faktidest, vajavad värsket mõtestamist ka teatrikunsti positsioon ja funktsioonid ühiskonnas. Samas on kohane mõtestada tulevikku vaatavalt ka teatriteadlaste ja -teaduse ees seisvaid uusi väljakutseid.

Konverents «Milleks teater? Teatri funktsioonid 21. sajandil» asub arutlema teatri rollide, mõju ja võimaluste üle. Näiteks teatriõppejõud ja -kriitik Riina Oruaas uurib, kelle lugu või kelle nimel räägib Eesti teater, näitlejatööst loobunud Erni Kask küsib, milleks on vaja kunsti, kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli püüab vastata küsimusele, kelle rõõmuks on teater 21. sajandi Eestis, ning Nukuteatri lavastusala juhataja Anne-Liis Maripuu räägib Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide näitel riikliku rahastamispoliitika mõjust proovisaalis toimuvale.

Draama ajal, 7. ja 8. septembril Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis toimuva konverentsi töökeel on esimesel päeval eesti ja teisel päeval inglise keel.