Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

EV100 koostöölavastusena sünnib kaks lavastust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vanemuise draamajuht Tiit Palu. | FOTO: Sille Annuk

Teatrisarja «Sajandi lugu» loosiratas pani Eesti Vabariigi juubeliks koostöölavastust tegema Vanemuise teatri ja Sõltumatu Tantsu Lava. Septembris jõuabki nende ühine projekt publikuni – 20. septembril esietendub Sõltumatu Tantsu Laval Kadri Noormetsa «Tõotatud maa»  ja üheksa päeva hiljem Vanemuise väikeses majas «Maarjamaa laulud», lavastajaks Tiit Palu.

Vanemuise ja Sõltumatu Tantsu Lava väitel moodustavad lavastused «Rännakute» sarja, mis koosnebki kahest osast. Ühendavaks sillaks on teatrite kinnitusel veebiplatvorm Rändomoonium ehk virtuaalne maa, milles on võimalik olla ise oma rännaku ja maailma looja. Veebilehelt leiab artikleid, fotosid, pilte, tekste jms aastatel 1910–1920 Eestis toimunu kohta. Vanemuise teater ja Sõltumatu Tantsu Lava lavastused peavad EV100 teatrisarja loosirattas tõmmatud pileti tõttu käsitlema just möödunud sajandi teist kümnendit.

Kadri Noormetsa lavastus «Tõotatud maa», mis esietendub 20. septembril Sõltumatu Tantsu Laval, käsitleb ajaloolis-faktilises kontekstis 3400 eestlase väljarännet Brasiiliasse. Lavastus püstitab muu hulgas küsimusi, miks ja millal me lahkume või saabume, kas distantsi kaudu rikastub vaade kodumaale ning miks ja kuidas ajaloole tagasi vaadata. «Tõotatud maa» pöörab tähelepanu nii üksikindiviidi minevikule kui ka laiemale ühiskondlikule kontekstile, kasutades selleks nüüdisetenduskunsti väljendusvahendeid.

Kadri Noormets / Marko Saarm / Sakala | FOTO: Marko Saarm/Sakala

Autori sõnul on «Tõotatud maa» kümnendist leitud detaili abstraktsioon, mis vaatab mööda üldajaloo suurest narratiivist, vaadates sel viisil otsa ühele peateelt välja jäävale momendile. Lavastus võtab vaatluse alla «Tõotatud maa» kujundi koos sellega kaasnevate ideaalide, lahkumisesoovi, püüdluste ning ka võimalike pettumustega. Lavastuse algimpulss pärineb ajaloolisest detailist ning töö eesmärk on uurida, kuidas vaadata minevikku, jäädes ise olevikku.

Lavastuse autor, etenduskunstnik Kadri Noormets teeb selles projektis koostööd Sigrid Viiri, Oliver Kulpsoo, Taavi Suisalu, Villem Säre ja Anu Vaskiga. Lavastuse fotograafiks on Sohvi Viik.

«Maarjamaa laulud» on Tiit Palu autorilavastus, kus mõeldakse ja tantsitakse eesti keeles. See lavastus lähtub 1920ndate keeleplahvatusest, mille jõud on meid siiani kandnud. Lavastusmeeskonna tuumikusse kuuluvad veel Kanadas sündinud Eesti juurtega noor helilooja Kara-Lis Coverdale ja koreograaf Ruslan Stepanov.

Vanemuine tutvustab lavastust järgnevalt: «Kui sada aastat tagasi sündis Eesti Vabariik, tekkisid eesti keelele varasemast hoopis teised võimalused ja nõuded. Oma riik ja eestikeelne teadus kutsusid esile keeleplahvatuse, eesti keele kasutusala laienes kodust ja luulest kateedrisse ja tähetorni. 1920ndatel loodi keelekomisjonides kümneid tuhandeid uusi sõnu ja mõisteid meile täna igapäevaseks saanud nähtuste kirjeldamiseks. See oli otsekui uue universumi sünd, plahvatus kõikidesse suundadesse korraga. Eesti keelest sai keel, milles võis filosofeerida, taimi ja selgrootuid uurida, suhelda omavahel kui tahes peentest ja peenikestest asjadest.

Meie emakeel on eesti keel. Me mõtleme, tunneme, suhtleme, armastame, kõneleme, loome ja kahtleme eesti keeles. Me kasutame eesti keelt, mis loodi Eesti Vabariigi esimese kümnendi palangus.»

29. septembril esietenduvas lavastuses mängivad Külliki Saldre, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Tiit Palu, Merle Jääger, Margus Jaanovits, Reimo Sagor, Jaanus Tepomees. Lavastuses tantsivad Endro Roosimäe, Alain Divoux, Matteo Tonolo, Archie Sladen, Walter Isaacson, Brandon Alexander, Maria Engel, Tarasina Masi, Yukiko Yanagi, Sayaka Nagahiro, Mirell Sork.

Teatrisari «Sajandi lugu» on Eesti Etendusasutuste Liidu ja osalevate teatrite kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Aasta jooksul toovad 22 teatrit lavastuste kaudu publiku ette Eesti riigi sajandi pikkuse eluloo, sari lõpeb 2018. aasta septembris Tartus festivalil Draama, kus ette kandmisele tulevad kõik «Sajandi loo» 12 lavastust.

Teatrisarja esimene lavastus, teater NO99 «NO34. Revolutsioon», mille fookuses on aastad 1900–1910, eelesietendus augustis Naissaarel ning kodusaalis jõuab Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo ühistööna publikuni 16. septembril.

Tagasi üles