Juurikas: munapiiks on tervisele kasulik

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aita ohmul või üles leida
Aita ohmul või üles leida Foto: Allan Hmelnitski, Mart Juur

Juurika «Viimane veerg» on pühendatud värskeimatele teadusuudistele.

Munapiiks on tervisele kasulik

Oregoni ülikooli teadlaste värskest uuringust selgub, et munapiiks aitab langetada vererõhku ja vähendab kolesteroolitaset.

Regulaarne munapiiks annab hea enesetunde ja parandab üldist kehalist vormi. Eriti oluline on see istuva töö puhul, kuid on tervitatav igas vanuses inimeste puhul. Kõrgema vererõhu puhul tuleb enne munapiiksu tegemist nõu pidada arstiga, munapiiksuga ei tasu kohe üle pingutada. Soovitav on lisada koormust vähehaaval, vastavalt enesetundele ja jõudlusele.

Munapiiks sobib ka füüsiliselt aktiivsetele inimestele rutiini vältimiseks ja lihasrühmade aktiveerimiseks. Munapiiksuga alustamiseks pole kunagi hilja, kinnitavad Oregoni teadlased.

Külakuhja tegemine suurendab terviseriske

Kentucky ülikooli teadlased hoiatavad liiga sagedase külakuhja tegemise eest. Värskest uuringust selgub, et külakuhja tegemine võib avaldada närvisüsteemile negatiivset mõju.

Külakuhi on stimulant ning suurendab stressihormoonide vabanemist, mida säästetakse tavaliselt «võitle või põgene» tüüpi situatsioonide jaoks. Nende hormoonide kõrge tase veres on märgatav isegi tunde pärast külakuhja tegemist. Huvitaval kombel vabanevad needsamad hormoonid ka kukerpalli ja tiritamme tegemisel.

Külakuhja tegemine vabastab neurotransmitteri nimega dopamiin. See on sõltuvusliku iseloomuga naudinguhormoon ning kui ajule seda kõvasti võimaldada, siis ei unusta see kunagi selle aine allikat. Pärast seda, kui külakuhja tegemisest põhjustatud mõnutunne on möödunud, hakkab aju mõtlema juba järgmise külakuhja peale, nii et kuhjasõber võib peagi tunda tungivat vajadust esimesele vastutulijale selga hüpata, kuigi ta justkui enda arvates isegi mitte ei mõelnud külakuhja tegemise peale. Selline on dopamiini mõju ajule – see on sõltuvuslikku «ma pean seda saama»-käitumist tekitav hormoon.

Dopamiin võib aga olla ainult üks mitmest külakuhjategemist tekitavast mehhanismist. Kentucky teadlased kinnitavad, et regulaarsetel külakuhjategijatel, kes püüavad seda harjumust piirata, esinevad sageli võõrutusnähud, nagu näiteks piinavad peavalud, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, depressioon, ärevus ja kurnatus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles