Eestisse tuli palju filmiraha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Kaader filmist «Igitee».
Kaader filmist «Igitee». Foto: Andres Teiss

Eesti Filmi Instituudi (EFI) 2016. aastal käivitatud projekt Film Estonia, mis näeb ette välismaistele filmiproduktsioonidele kuni 30 protsendi ulatuses tagasimakse tegemise ehk nn cash rebate’i süsteemi, osutus ekspertide prognoositud tulemustest üle kahe korra edukamaks.

«Film Estonia esimene aasta oli valdkonna jaoks väga soodne,» ütles Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp, lisades, et EFI tagasihoidliku prognoosi kohaselt loodeti ühe väljamakstava euro kohta meelitada välisinvesteeringutena riiki kolm eurot. «Aga numbrid näitavad, et üks euro tõi Eestisse enam kui seitse eurot.»

Film Estonia nõuetele vastavate kuludena tehti Eestisse välisinvesteeringuid 1,67 miljonit eurot. Pilootaasta tagasimakse oli 502 000 eurot, kusjuures võttegrupi tööjõumaksudena laekus riigile 274 000 eurot.

Toetus jagunes kahe projekti vahel. Soome mängufilm «Igitee», mille üldeelarve oli kolm miljonit eurot, investeeris Eestisse sellest üle poole ehk 1,53 miljonit eurot. Täispikk Taani animafilmi «Hodja ja lendav vaip» üldeelarvega 2,2 miljonit eurot, tõi Eestisse 143 000 eurot. 

Sepp märkis, et kuigi võttegrupi tööjõumaksud ei kata tagastatavat toetussummat, võib see koos riigile laekuvate n-ö kaudsete maksudega toetussumma isegi ületada. «Meie arvestuses ei eristata näiteks teenust osutavate rendi-, transpordi-, majutus-, ehitus- ja muude ettevõtete tööjõumaksusid, kütuseaktsiisi jms,» ütles Edith Sepp.

Ainuüksi riigile laekuvaid võttegrupi tööjõumakse arvesse võttes saab kinnitada, et üks välisfilmi investeeritud euro tõi Eestisse 7,3 eurot. Edith Sepa sõnul on Film Estonia toetuskava juba esimesel aastal tõestanud paljudes Euroopa riikides aastaid kasutusel olnud süsteemi tõhusust ja edukust.

«Eesti riiki on saabunud välisraha, mis muidu siia ei oleks tulnud. Erilist heameelt valmistab, et Film Estonia kaudu on Eesti filmitegijad saanud tööd,» sõnas ta. «Tänavu sügiseks on välisriikide tootjad esitanud EFI-le neli uut projekti, seekord tulevad need Taanist, Saksamaalt, Inglismaalt ja Soomest. Eestisse investeeringute kogusumma ületab juba neli miljonit eurot.»

Sepp väljendas lootust, et tagasimakse süsteemi, Eesti filmitegijate töö kõrge taseme ning järgmisel aastal plaanitava stuudiokompleksi koosmõjul suurenevad välisinvesteeringud lähiaastatel tuntavalt ning Eestist kui hea mainega filmiriigist võib saada järgmine rahvusvahelise üllatuse valmistanud väikeriik filminduse ja ka televisiooni valdkonnas.

Tagasi üles