Eesti kunstioksjonite kõigi aegade kümme kalleimat teost

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Johann Köler. «Tatarlanna Mšatka mõisa aias».

FOTO: Repro

Kuigi kujutav kunst on midagi, millega suhestumine eeldab pühendumist, suudab igaüks suhestuda arvudega, mis kirjutatakse kõige kallimalt müüdud teoste kõrvale. «Minu kolmeaastane laps teeks ka sellise,» võib tihti kuulda kellegi suust, kes on kuulnud uudist värvipritsmete või mustade ruutude eest makstud meeletutest summadest. Lapsgeeniusi kõige edukamate kunstnike seas siiski ei leidu – nii välis- kui kodumaal on hinnas autorid, keda tuntakse nende meisterlikkuse, töökuse, elusaatuse ja/või karismaatilisuse poolest.

Nende autorite töid jahivad ühelt poolt müüjad, teiselt poolt ostjad. Esimeste seas on nii teadlikke agente, kes hoiavad silma peal välisturgudel liikuval eesti kunstil, kui ka juhuslikke pakkujaid, kes on sõna otseses mõttes vanaema kapi tagant aardekirstu leidnud. Ostjatest enamik on väljakujunenud maitsega kollektsionäärid ja investeerijad, kellest omakorda võivad jällegi müüjad saada – teisele või kolmandale ringile läinud teosed on turu mobiilsuse näitajad.

Kogu seda turgu koordineerivad oksjonimajad. Siinsele kunstioksjonitraditsioonile pani 1997. aastal aluse Haus Galerii, kellele paar aastat hiljem hakkasid peamist konkurentsi pakkuma Vaal Galerii ja E-Kunstisalong. Kaks korda aastas, kevaditi ja sügiseti toimuvate oksjonite valik ehitatakse enamasti üles eesti kunstiajalugu kronoloogiliselt läbivalt, kuid korraldatakse ka teema,- ajastu,- koolkonna- ja autoripõhiseid oksjoneid. Kuigi iga oksjoni kohustuslik osa paistab olevat Eduard Wiiralti graafika ja Richard Uutmaa akvarellid ning pärleid leidub teisteltki, väga erinevatelt autoritelt, on läbi aegade edetabeli tipus püsinud Johann Köler ja Konrad Mägi, õlimaal ja lõuend.

Johann Köleri (1826–1899) üliharva oksjonitele sattuvad tööd on kunstigurmaanile tõeline peavõit. Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvad portreed tema emast ja isast ehk lihtsa, õilsa ja raskemeelse ilmega taluinimestest, muinasjutuline «Truu valvur» ja kummituslik «Lorelei needmine munkade poolt», rääkimata Kaarli kiriku altarimaalist, on siinsesse kultuurilukku ja -teadvusesse kinnistunud niivõrd märgiliselt ja maagiliselt, et kui seda aimdub ükskõik missuguses teiseski tema töös, siis selle järele ka kohe haaratakse. Tegu on justkui rahvuslike aaretega, mida omada on pigem patriootlik kohustus, mitte kalkulatsioonikoht.

Konrad Mäe (1878–1925) julge ja väljendusrikka koloriidi ja käekirjaga maalid liiguvad oksjonitel küll Köleri omadest veidi sagedamini, kuid need teeb huvitavaks märkimisväärne vahe alg- ja lõpphindade vahel. Just sellise hasartse võidupakkumisena kangastub üks tõeline oksjon isegi nende kujutluspildis, kes ise seal kunagi osalenud pole.

Edetabeli teisel kohal trooniva töö ligi neljakordne hinnatõus (33 874 eurolt 127 823 eurole) on seega omaette rekord, mis näitab, kuidas kire ja kinnisideede ajel ei köeta üles mitte ainult suuri tundeid, vaid ka suuri summasid ehk kasvatakse autori väärtust. Ja see kõik juhtub reaalajas, mõne minuti jooksul ehk täpselt nii kaua, kuni üksteise ja iseenda piire kompavad kollektsionäärid aina pikenevate hinnasammude kaupa pakkumisi teevad.

Järgnevalt on esitatud Eesti kunstioksjonite kõigi aegade kümme kõige kallimalt müüdud teost. Krooniajal enampakkumisel uue omaniku leidnud teoste hinnad on ühtsuse ja selguse huvides esitatud kehtiva kursi järgi eurodes.

1. Johann Köler. «Tatarlanna Mšatka mõisa aias».

Dateerimata. Maal. 138,3 X 95 cm

Müüja: Vaal Galerii

Müüdud: 2008

Hind: 172 561 eurot

Johann Köler. «Tatarlanna Mšatka mõisa aias».

FOTO: Repro

Maastikuline kompositsioon «Tatarlanna Mšatka mõisa aias» kuulub Köleri kõrgloomingusse. Köler tegi motiivist kaks versiooni, millest üks kuulub Eesti Kunstimuuseumile. Algselt kuulus teos Johannes Mikkelile, kes oli maali ostnud pärast sõda Leningradi antikvariaadist, alates 1962. aastast aga Jaak Rebase kollektsiooni.

Alates 1872. aastast viibis Köler korduvalt Krimmi lõunarannikul, peatudes oma tuttava, kirjanik N. Danilevski Mšatka mõisas ja maalides Aleksander II portreed Livaadia lossis Jalta lähistel. 1875–1876 valminud Krimmi maastikud moodustavad Köleri loomingus omaette suurejoonelis-romantilise ansambli. Kunstniku silmis olid tatarlased lahutamatu osa sealsest loodusest, mida ilmekalt väljendab viigimarju korjava tatarlanna figuur selles maalis. Figuur pooleldi lehestiku varjus – see maaliline probleem köitis Kölerit alates Itaaliast, ta käsitles seda ka pärast «Tatarlannat» teostes «Truu valvur», «Eeva granaatõunaga» ja «Eeva pärast pattulangemist».

2. Konrad Mägi. «Capri maastik».

1922–1923. Maal. 58,5 X 67,5 cm

Müüja: Haus Galerii

Müüdud: 2007

Hind: 127 823 eurot

Konrad Mägi. «Capri maastik».

FOTO: Repro

Mägi oli 1922. aastal juba pool aastat Euroopas reisinud, kui jõudis varakevadel Caprile. Eestisse jäänud sõbrad leidsid oma postkastist peagi postkaardi, kus ta kirjutab: «Õnnelikult Capri jõudnud. Saar on jumalik.» Mägi ahmis endasse lõunamaa öid ja järsult tõusvaid maastikke ning tema maalidesse ilmus tagasi elurõõmus ja tundlik noot, mis sealt vahepeal kaduma oli kippunud, nagu kirjutab kunstniku loomingu parim asjatundja Evi Pihlak. Tema sõnul oli Capri Mäe jaoks uute maaliliste muljete allikaks, kus valminud tööde värvikäsitlus mõjub palju harmoonilisemalt ja rõõmsailmelisemalt, iseloomulik on toonirikkus ja delikaatne kontrast, maalide ülesehitus on ruumilisem, leitud on uued rütmilised vahekorrad ja üksikelemendid on muutunud plastilisemaks. Mäe uus nägemislaad on vabam ja loomulikum, väljavalitud motiiv vormikam ning suurema sisemise liigendatusega, kuid vorm ja värv jäävad teineteisega äärmiselt tihedalt seotuks.

3. Johann Köler. «Hiiu saare talupoeg kirvega / Villem Tamme portree»

1863. Maal. 41 X 30,6 cm

Müüja: E-Kunstisalong

Müüdud: 2014

Hind: 112 000 eurot

Johann Köler. «Hiiu saare talupoeg kirvega / Villem Tamme portree»

FOTO: Repro

Kodumaa-ainelisi töid on Köleri loomingus vähe ja aja jooksul on neist mitu ka kaotsi läinud. Esimesed sellised teosed lõi Köler kohe pärast Itaaliast naasmist 1860. aastail. Kodumaal olles otsis Köler talupoja tüpaaži ning leidis selle Hiiumaalt. Kassari mõisa kutsar Villem Tamm ehk «Ilus Villem» oli kunstniku silmis nii kaunite ja peenete näojoontega, et Köler maalis temast kaks portreed: üks etüüd akvarellis ning käesolev õlimaal «Hiiu saare talupoeg kirvega / Villem Tamme portree». Boris Enst on Köleri monograafias kirjeldanud, kuidas see portree kujutab kõrge intellektiga, kaunist, rikkaliku sisemaailmaga isiksust, inimväärikuse rõhutamist, delikaatsust ja loomulikkust kui eesti talurahva mõistuse ja vaimse ilu tõendust. Voldemar Vaga kirjutab omakorda, kuidas teos on tähelepandav selle poolest, et siin näeme Köleri hilisemate suurte Kristuse-maalingute eeskuju töödel «Õnnistav Kristus», «Tulge minu juurde» ja «Andke keisrile, mis keisri kohus, ja Jumalale, mis Jumala kohus».

4. Konrad Mägi. «Capri».

1922–1923. Maal. 57 X 66,5 cm

Müüja: Vaal Galerii

Müüdud: 2015

Hind: 98 800 eurot

Konrad Mägi. «Capri».

FOTO: Repro

Mäe loomepärandis rõhutatakse sageli just kunstniku Itaalia perioodi. Kui tema Lõuna-Eesti maastikes on näha tugevaid mõjutusi 1920. aastate saksa ekspressionismist ja sajandialguse rahvusromantismist, siis «Capri» väljendab rahulikumat, neoimpressionistlikku maalistiili. Vaatamata teatavale rahunemisele on siiski selgelt näha kunstniku ekspressiivne väljendusviis, mis on talle ühtviisi omane nii järskude Itaalia kaljude kui ümarate Lõuna-Eesti kuppelmaastike kujutamisel. Tõenäoliselt oli «Capri» väljas ka 1925. aasta detsembris Pallase korraldatud mälestusnäitusel, mis laiendatud kujul jätkus 1926. aasta veebruarist Tallinna Provintsiaalmuuseumis. Pärast II maailmasõda asus teos erakogus välismaal, kuid oli Mäe-uurijatele teada ning kättesaadav.

5. Johann Köler. «Itaalia maastik».

1859–1862. Maal. 31,5 X 42,5 cm

Müüja: Balti Oksjon

Müüdud: 2007

Hind 83 407 eurot

Johann Köler. «Itaalia maastik».

FOTO: Repro

Selle maali motiiviks on öeldud Lazio maakonna üksuses asuv Campagna Romana Subiaco. Subiaco asub Rooma lähedal ning on oluline mitmete kloostrite ja kirikute poolest, kuid vaevalt tõmbas Kölerit sealne religioosne vaimsus. Köleri Itaalias valminud maastikumaalide hulka hinnatakse napiks, erinevatel andmetel võib see ulatuda 40ni (sh etüüdid). Köler käis maalimas nii Rooma lähedal kui ka kaugemal. Rooma ümbruse mäed olid toona paljudele kunstnikele inspiratsiooniallikaks, kuigi Köler ei olnud alguses Campagna di Romat eriliselt hinnanud. Kuid varsti kirjutas ta juba, et ei suuda küllalt imetleda «lumiste harjadega mägede taustal eralduvate nõlvakute, antiikvaremete ja jõeorgude kauneid piirjooni». Ühes kirjas ütleb Köler aga: «Reisimine on ilus ja võib mõnda ajutiselt täiesti vallutada, eriti kui, nagu mina, looduse enda vastu kõige suuremat huvi tuntakse. Jääb ju loodus alati kunstnikule igaveseks ürgallikaks.»

6. Konrad Mägi. «Itaalia maastik. Rooma».

1922–1923. Maal. 84,7 X 90,5 cm

Müüja: E-Kunstisalong

Müüdud: 2010

Hind 79 890 eurot

Konrad Mägi. «Itaalia maastik. Rooma».

FOTO: Repro

Mäe Itaalia-reisi esimene ja pikem peatus oli Roomas, millest kunstnik vaimustus. Sellest annavad tunnistust sõpradele saadetud postkaardid ja kirjad, milledes kunstnik kirjutas: «On niisugune tundmus nagu oleks üle hulga aastate koju jõudnud». Ta lisab teises kirjas, et kord eriti halva tujuga kohvikus istudes tabas teda äkitselt mõte, et sealt maalt ta enam üldse ära ei lähe. Lisaks räägib Mäe kiindumisest Roomasse ja Itaaliasse laiemalt maalide ja etüüdide sari, mis järgnevatel aastatel kunstnikul valmisid. Reisist saadud inspiratsioon oli kustumatu, kunstniku ekspressiivsus oli jõudnud tippu. Vormid olid muutunud nurgeliseks ning koloriidis ilmnes eriline intensiivsus. See oli täiesti uus ja omaette peatükk Mäe loomepärandis. Maal «Itaalia maastik. Rooma» on üks suuremaid töid, mis Mäel Itaalia-reisist valmis. Samuti oli teos eksponeeritud Konrad Mäe näitusel Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis 1968–1969, mille kataloogi nimistus on töö esile toodud.

7. Konrad Mägi. «Capri motiiv».

1922–1923. Maal. 50 X 54,5 cm

Müüja: Vaal Galerii

Müüdud: 2015

Hind 75 300 eurot

Konrad Mägi. «Capri motiiv».

FOTO: Repro

Capri saarel viibis Mägi vaid umbes kuu aega 1922. aasta kevadel, kuid saadud elamused olid nii rikkalikud, et nende põhjal valmis Capril ja hiljem Tartus mitukümmend maali. Idee minna Caprile sai Mägi ilmselt Ado Vabbelt ja Ants Laikmaalt, kes olid saarel juba varem viibinud. Capri tekitab ka Mäes vaimustust, ta on saarel õnnelik ning töötab innukalt. Kui varem Mägi maalidelt arhitektuursed motiivid pigem puudusid, siis nüüd tõusevad Capri salapärased ja romantilised varemed korraga esiplaanile. Selles töös pole Mägi maalinud mitte ainult varemeid, vaid tervet linnatänavat, mis tema loomingus oli väga haruldane, kuigi ta elas pea kogu oma täiskasvanuelu erinevates linnades. Eraldi tasuks tähelepanu pöörata tänavale kuivama tõmmatud pesule − see on märk inimestest, keda Mägi enamasti oma maastiku- ja linnavaadetes ei kujutanud. Samuti on huvitav vaadata mustavaid aknaid ning avausi, mida on teoses pea kolmkümmend: selle salapärase motiivi tõi Mägi oma loomingusse just Capril.

8. Konrad Mägi. «Itaalia maastik».

1922–1923. Maal. 85,5 X 62,5 cm

Müüja: Haus Galerii

Müüdud: 2008

Hind 73 498 eurot

Konrad Mägi. «Itaalia maastik».

FOTO: Repro

Võib vaid ette kujutada seda õnnetunnet, mis valdas Mäge 1920. aastatel Itaaliasse jõudes. Valgus, värvid, kontrastid haaras selle loomu poolest maastikumaalija kohe jäägitult endasse. Fridebert Tuglas kirjutab Mäe kohta 1925. aastal, et «suure sammu oma arenemises edasi tegi ta alles paari aasta eest, Itaalia-reisil. Nüüd näis ta viimaks olevat täisküps meister, mitte enam meie koduste nõuete kohaselt, vaid juba euroopalises ulatuses – paraku, nii hilja! /---/ Just maastikumaalijana suutiski Mägi end väljendada täisküpsena ja täies ulatuses. Just maastikes leidis ta lõpuks ka tee pinnalt sügavusse, leidis väljenduse oma sisemisele minale». Töö on tõenäoliselt valminud algsete visandite põhjal hiljem koduses ateljees, millele viitab kompositsiooni läbitöötatus ja -mõeldus. Mägi on tõepoolest muutunud tunduvalt harmoonilisemaks, värvide kooskõla on selgem ja konkreetsem, vormid kasvavad teineteiseks üle sujuvamalt. See on justkui absoluutne elujaatus, harjumatult rõõmus ja optimistlik ning siit puudub veel ka see saatuslik noot, mis tumestas kunstniku hilisemaid töid.

9. Konrad Mägi. «Naise portree».

1922–1924. Maal. 68 X 55 cm

Müüja: E-Kunstisalong

Müüdud: 2008

Hind: 64 551 eurot

Konrad Mägi. «Naise portree».

FOTO: Repro

Mägi värvitundlike loodusvaadete kõrval moodustavad eraldiseisva ning erakordselt huvitava lehekülje naisportreed. Kunstikriitik Johannes (Hanno) Kompus on selle kohta kirjutanud: «Sootu iselaadilise ilma avab meil Mägi omis portreedes, laseb meid aimata tundmatuid, salajaid jõudusid, mis inimese hinge hämarustes algusest saadik tegutsevad, hirmutades ja kuritegudele ahvatelles, sundides ja valitsedes kui orjaperemees, ja ommeti ka ekstaase kinkides, mille kõrval «terve mõistuse» «mõistlikud» lõbud on nagu igavuse haigutus; jõudusid, mis nõidasid sünnitanud ja pühasid, kõrtsi ajanud ja kloostri...» Portree viljelemist peetakse sageli üheks meistri tunnuseks. Vähe on kunstnikke, kes suudavad lisaks välistele omadustele tabada ka portreteeritava karakterit ning siseilma. Selle jäädvustamiseks ei piisa ainult heast käest, vaid see nõuab kunstnikult ka vaimset küpsust. Ehk ei tasugi vaadeldavast portreest otsida vastuseid kujutatud naise, vaid pigem kunstniku enese kohta. Töösse on põimunud teatav melanhoolsuse noot, mis oli omane ka Mäe enese olemusele.

10. Konrad Mägi. «Capri».

1922. Maal. 56 X 68 cm

Müüja: Haus Galerii

Müüdud: 2004

Hind 64 295 eurot

Konrad Mägi. «Capri».

FOTO: Repro

Capri oli Mäele «uute maaliliste muljete allikaks», erakordne, suurejooneline, seninägematu. Mägi maalib üle tüki aja südamest ja hingega, juba tükk aega planeeritud välismaareis on ennast lõpuks ometi kuhjaga ära tasunud. Saarel viibides keskendub ta peamiselt öistele või õhtustele motiividele, kus värvid on muutunud mahlakamaks ning sügavamaks, kus valgus meenutab veini ning kogu miljöö on jalustrabavalt romantiline. Suurem rõhk arhitektuursetele objektidele on seletatav valgete müüridega, mis õhtu saabudes hakkasid salapäraselt kumama. Mäele asetatud hoonele eelneb künklik maastik, mille värvimosaiigi jõulisus ning pintslilöögi vabadus on kordumatud. Läbi tume- ning heleroheliste künkalappide, läbi punakalt hõõguvate puude ning kollaste ja lillade täppidega ergastatud puhmaste jõuab pilk liigendatud müürini, selle taga kasvavatele kummalistele puudele ning lõpuks öötaeva põhjatu siniseni.

Fotode ja töökirjelduste allikad: www.haus.ee, www.vaal.ee, www.e-kunstisalong.ee, www.kunilaart.ee.

***

Enn Kunila

kunstisõber ja kollektsionäär

Kunstioksjon on kunstisõbrale oluline sündmus ja võimalus soetada oma kodu tarvis sobilik taies. Eeltöö, mida inimesel endal on keeruline teha, on ära teinud oksjonipidaja. Kollektsionäärina hindan väga just seda eeltööd, mille hulka kuulub maalide leidmine, korrastamine ja raamimine ning maaliga seotud dokumentatsiooni kogumine, mis tõendab autorlust. Kunstioksjon on ka tõehetkeks selles osas, millist kunsti inimesed hindavad ja millised autorid on eelistatumad, see on ainusk oht, kus selgub ja tekib kunsti turuhind. Kunsti soetamisel pean olulisimaks meeldivuse printsiipi ja seda, et töö esindaks hästi autorit.

Tagasi üles