Tikk-kontsadel Tormis. Võimalik vaid Brüsselis (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suurejooneline visiitkaart, rahvusmeeskoor, esinemas Brüsselis.
Eesti suurejooneline visiitkaart, rahvusmeeskoor, esinemas Brüsselis. Foto: Tauno Tõhk

Eesti Euroopa eesistumise puhuks toimus Belgia tähtsaimas kontserdisaalis muusikaõhtu, millesarnast polevat seal ammu kuulda olnud. Väike Eesti laulis sel õhtul end Euroopa südames tohutu suureks.

See, et Eesti sai Brexiti tõttu ennetähtaegselt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaaks, pole mingi uudis. Lähenev vabariigi juubeliaasta ja eesistumisega võetud kohustused annavad meile praegu võimaluse end kõige paremast küljest esitleda. Paremini kui kunagi varem. Eesistumise ajal toimub Brüsselis ligi 30 kultuuri ja teadusega seotud sündmust. Nii on Brüsselisse (ja mitte ainult sinna) ajastatud Eesti superartistide kontserdid, filmiprogrammid, kirjandusõhtud ja kunstinäitused. Pisut teise kaaluga oli aga Eesti Rahvusmeeskoori (dirigent Mikk Üleoja) kontsert mainekas Henry le Bœufi kontserdisaalis Brüsseli kaunite kunstide keskuses BOZAR möödunud nädalal.

BOZARi keskus on tuntud viljakate ja eriti kõrgete kvaliteedistandardite poolest. Neljal tasapinnal on publikule üle 2000 istekoha, saali imepärase lae on arhitekt Victor Horta projekteerinud jäljendades viiuli korpust ning püüdes soodustada akustikat. Selles saalis on toimunud ka kõigi eelnevate eesistujamaade kontserdid. Keskuse suures saalis on esinenud pea kõik 20. sajandi muusika suurkujud ning ka Eesti muusikutele pole BOZARi suur saal tundmatu – paar aastat tagasi kõlas seal Erkki-Sven Tüüri teose «Elamata elu paine» esiettekanne (dirigent Arvo Volmer) ja lähiajal annab kahe orkestriga kontserte Paavo Järvi.

Tagasi üles