Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tosin põhjust kinno minna

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
"Nukud ja tootemid" | FOTO: Kaader filmist

Sel sügisel jõuab kinoekraanidele kaheksa uut eesti mängufilmi ja neli dokumentaalfilmi. Valikus on nii tuntud meistrite loomingut, debüütfilme kui ka  välisriikidega koostöös tehtud filme.

Mängufilmid

«Keti lõpp»

Draama, esilinastus 13. oktoobril, kinodes alates 20. oktoobrist, kestus 81 minutit

Režissöör Priit Pääsuke, stsenarist Paavo Piik, osades Maiken Schmidt, Hendrik Toompere jr jt. Tootja Alexandra Film

Maiken Schmidt filmis «Keti lõpp» / Kaader filmist

Paavo Piigi auhinnatud näidendil põhineva Priit Pääsukese nüansirikka ja peenekoelise situatsioonikoomikaga vürtsitatud debüütmängufilmi «Keti lõpp» tegevus hargneb linnaserval asuvas burgerirestoranis Kett, mis toimib minimudelina maailmast. Peategelane on terane neiu, kes oma energiat ilmetusse kiirsöögikohta mattes on jõudnud elus surnud punkti. Üritades meelitada sellesse tühja uppuvasse laeva natukenegi külastajaid, võitleb ta paratamatusega ega taha seda endale tunnistada. Kett on muutunud tema ebamugavaks mugavustsooniks.

Režissöör Priit Pääsuke (snd 1975) lõpetas 2005. aastal Tallinna Ülikooli filmi ja video eriala režissöörina. Tema lühifilm «Must Peeter» võitis 11 auhinda 22 rahvusvaheliselt filmifestivalilt ning valiti 2008. aastal Eesti parimaks lühimängufilmiks. Debüütdokumentaalfilm «Impromptu» esilinastus 2015. aasta jaanuaris ning 2016. aastal produtseeris Priit Pääsuke mängufilmi «Polaarpoiss». 2017. aasta juulis esilinastus «Keti lõpp» Karlovy Vary filmifestivalil.

«Pihtimus»

Draama, esilinastus 26. oktoobril, kestus 88 minutit

Režissöör ja stenarist Zaza Urušadze, osades Dimitri Tatišvili, Sophia Sebiskveradze, Joseph Khvedelidze jt. Tootjad: Cinema24 (Gruusia), Allfilm

«Igitee»/ Kaader filmist

Isa Giorgi saabub väikesesse mägikülla vaimulikuks. Inimeste kiriku juurde toomiseks hakkab ta külarahvale filme näitama. Peagi ilmneb, et kohalik muusikaõpetaja Lili sarnaneb filmistaar Marilyn Monroega – lähedasem tutvumine naisterahvaga paneb endisest filmimehest vaimuliku vagaduse tõsiselt proovile.

Režissöör-stsenarist Zaza Urušadze on sündinud 1966. aastal Gruusias Thbilisis. Ta õppis filmirežissööriks Šota Rustaveli riiklikus teatri- ja filmikoolis. Tema viimane mängufilm «Mandariinid» nomineeriti Ameerika Filmiakadeemia auhinnale ja Kuldgloobusele parima võõrkeelse mängufilmi kategoorias. Peale selle võitis film hulgaliselt auhindu erinevatelt rahvusvahelistelt filmifestivalidelt.

«Rohelised kassid»

Tragikomöödia, esilinastub novembris, kestus 105 minutit

Režissöör ja stenarist Andres Puustusmaa, peaosades Tõnu Kark ja Sergei Makovetski. Tootja Leo Production

«Rohelised kassid» / Kaader filmist

Peategelased, kaks vana pätti Markus (Tõnu Kark) ja Eduard (Sergei Makovetski), kes on enamiku oma elust trellide taga veetnud, saavad lõppude lõpuks vabadusse. Maailm on aga muutunud ning meestel tuleb oma kauaseid unistusi ja plaane oludega kohandada. Kõik nendega toimuv – uus reaalsus, takistused ja absurdselt koomilised situatsioonid, millesse nad satuvad – pööravad nende illusioonid pea peale. Neid pole kellelegi vaja, nad «rikuvad pildi ära» ning ei kohane ühiskonna normidega. Nad on üleliigsed.

Andres Puustusmaa lõpetas 1994. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikateedri 16. lennu näitleja erialal. 2002–2004 õppis ta Moskva kõrgematel stsenaristide ja režissööride kursusel režissööri erialal. Praegu tegutseb ta mängufilmide, TV-filmide ja TV-seriaalide režissöörina nii Eestis kui ka Venemaal. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikateedri filmitöö dotsent.

«Igitee»

Draama, esilinastub 1. detsembril, kestus 104 minutit

Režissöör AJ Annila, stsenaristid Antti Tuuri (romaan), AJ Annila, Aku Louhimies; osades Tommi Korpela, Sidse Babett Knudsen, HP Björkman, Sampo Sarkola, Irina Björklund, Lembit Ulfsak, Hendrik Toompere jt. Tootjad: MRP Matila Röhr Productions (Soome), Taska Film, Anagram (Rootsi)

«Igitee» / Andres Teiss

Eesti-Soome-Rootsi ühistööna valminud suurfilm «Igitee» jutustab ühest ajaloo hämarusse suikunud peatükist – Soome ameeriklaste saatusest Nõukogude režiimi all. 1930. aastate suure depressiooni aegu kutsub Stalin kogu maailma töölisi üles ehitama uut sotsialistlikku ühiskonda, mis põhineks õiglusel, võrdsusel ja vabadusel. Kutsele vastab üle 10 000 Skandinaavia päritolu ameeriklase. Nende hulka satub ka pereisa Jussi Ketola (Tommi Korpela). Kapitalismis pettununa on Jussi Ameerikast töölt tagasi kodumaale Soome naasnud ajal, mil riigis tõstab pead paremäärmuslik liikumine. Ühel saatuslikul suveööl tullakse Jussile tema tallu järele, et ta metsas hukata. Haavatuna õnnestub tal jälitajate käest põgeneda ja ületada Nõukogude Liidu piir. Venemaal suunab NKVD ta salakuulajana ameerikaste asutatud sotsialistlike tööliste paradiisi kujutavasse ideaalkolhoosi «Hopea». Ainus võimalus ellujäämiseks on kohaneda sealsete oludega, alluda kommunistlikule ajupesule ning mitte murduda salapärase NKVD kõrge ohvitseri (Lembit Ulfsak) surve all. Reaalsetel sündmustel põhinev «Igitee» on filmitud ja monteeritud Eestis.

AJ Annila (1977) on auhinnatud soome režissöör, kes on kõige enam tuntud oma eelarvamusteta teemavaliku poolest. Tema esimene täispikk mängufilm «Jade Warrior» (2006) oli esimene film, mis jõudis Hiina kinolevisse. Tema teine mängufilm «Sauna» (2008) on psühholoogiline õudusfilm, mis on pälvinud auhindu rahvusvahelistel filmifestivalidel.

«Mehetapja/Süütu/Vari»

Draama, esilinastus novembris PÖFFil, kestus 141 minutit

Režissöör Sulev Keedus, stsenaristid Sulev Keedus ja Madis Kõiv, peaosas Rea Lest. Tootjad: F-Seitse, Era Film (Leedu)

Rea Lest filmis «Mehetapja/Süütu/Vari» / Kaader filmist

«Mehetapja» on motiiv rahvaluulest, teema, mida tuntakse Skandinaavia pärimustekstides, ka meie samanimelises regilaulus. Tegevus toimub pulmapäeva varahommikust järgmise päeva varahommikuni. Sündmusi juhib force majeure, vääramatu ja ettenägematu jõud – kombed ja rituaalid, mis rohkem kui sada aastat tagasi veel toimisid. Peategelane on Maara – noor pruut, kes viiakse uude peresse.

«Süütu» tegevus toimub 1949. aasta kevadel. Peategelaseks Ingerimaalt Eestisse küüditatud noor Elina. Edasiküüditamise hirmus registreeritakse fiktiivne abielu eestlase Heinoga. Noored  hakkavad elama Heino onu korteri verandal, kummalgi eraldi nurk ja magamisase. «Organid» saavad vihje abielu fiktiivsusest. Heino ja Elina kutsutakse ülekuulamisele. Aluseks tõestisündinud lugu.

«Vari» liigub nüüdisajas, päriselu ja fantaasia piirialadel. Peategelane Luna Lee on otsustanud kodust põgeneda. Kas kusagil on veel midagi peale tühjuse? Juhuse tahtel satub tüdruk töötu näitleja ja tema naise karilejooksnud suhte tunnistajaks. Vastukaaluks pakub Püha Peetruse koguduse pastor Teofilos Luna Leele kokkulepet Jumalaga. Ometi jääb ka Teofilos päästjana abituks.

Sulev Keedus, režissöör, operaator ja stsenarist on teinud viis mängufilmi («Ainus pühapäev», «Georgica», «Somnambuul», «Kirjad Inglile», «Mehetapja/Süütu/Vari») ja üle 10. dokumentaalfilmi («In Paradisum», «Varesesaare venelased», «Jonathan Austraaliast» jt). Tema looming on osalenud paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel ja saanud mitmesuguseid preemiaid: kultuurkapitali aastapreemia, Eesti riiklik kultuuripreemia, filmiajakirjanike ühingu auhind jne.

«Luik»

Draama, linastub 2017. aasta sügisel, kestus 91 minutit

Režissöör ja stsenarist Asa Helga Hjörleifsdottir, peaosas Grima Valsdottir. Tootjad: Vintage Pictures (Island), Kopli Kinokompanii, Juna Film (Saksamaa)

«Luik» / Kaader filmist

Üheksa-aastane ülekäte läinud tüdruk Sol saadetakse maale sugulaste juurde end parandama. Kummalises maailmas satub tüdruk sootuks kõhedaks tegevate sündmuste keskele.

Asa Hjörleifsdottir (1984) sündis Reykjavikis ning on lõpetanud Columbia ülikooli filmiteaduskonna. Enne filmiga tegelemist õppis ta prantsuse kirjandust ning töötas raamatukriitikuna Islandi rahvusraadios. Režissöörina on Hjörleifsdottir teinud mitu lühifilmi, millest kõige tuntum on «Astarsaga». Film on võitnud mitmeid ning osalenud rohkem kui 40 rahvusvahelisel filmifestivalil – kaasa arvatud Clermont-Ferrandis ja Palm Springsis. «Luik» on tema debüütmängufilm.

«Ohtlik ema»

Draama, esilinastub 2017. aasta talvel, kestus 107 minutit

Režissöör ja stsenarist Ana Urušadze, osades Nato Murvanidze ja Dimitri Tatišvili. Tootjad: Artizm (Gruusia), Allfilm

«Ohtlik ema» / Kaader filmist

50-aastane koduperenaine Manana peab valima pere ja allasurutud kire – kirjutamise – vahel. Naine otsustab oma unistuse teoks teha, ohverdades end nii vaimselt kui füüsiliselt.

Režissöör Ana Urušadze on sündinud 11. septembril 1990 Thbilisis, ta on filmirežissöör Zaza Urušadze tütar. Ta on lõpetanud Šota Rustaveli nimelise Gruusia riikliku teatri- ja filmikooli.

Dokumentaalfilmid

«Nukud ja tootemid»

Esilinastus 12. oktoobril, kestus 30 minutit

Režissöörid Kadriann Kibus ja Sergei Kibus, tootja Sabat Film

«Nukud ja tootemid» / Kaader filmist

Mängides katsetame oma ideaalmaailmu – kõik on võimalik. Siis kasvame suureks ja kõik on võimatu. Unenäoliste kujundite, sürrealismi, animatsiooni ja dokumentaalsete lugude abil lahkab film seda, kuidas olulised objektid meid mõjutavad, andes meile võime olla ise kosmiline looja.

Kadriann Kibus on dokumentaalfilmide režissöör ja produtsent. Tema dokumentaalfilm «Muhu: ätsed ja roosid» võitis 2014. aastal EstDocsi filmifestivali žürii auhinna. Sergei Kibus on režissöör, animaator ja operaator. Ta on lavastanud ja kirjutanud draamastsenaariume ning loonud animatsioone; lisaks töötanud operaatorina mitme dokfilmi juures.

«Sõda»

Esilinastus 23. oktoobril, kestus 55 minutit

Režissöör ja idee autor Sulev Keedus, tootja  F-Seitse

Dokumentaalfilm «Sõda» / Kaader filmist

Kristlikus kultuuris on enesetapp tabu, sõduri enesetapp topelttabu. Kahel korral Afganistanis sõjalisel missioonil käinud Rivot vaevab psüühilise trauma järgne haigus, mis lõpeb suitsiidiga. Dino Buzzati «Tatarlaste kõrbes» ootavad nimetus maailmajaos nimetut imperaatorit teenivad nimetud sõjamehed nimetut vaenlast. ESTCOY võitlejatel Afganistanis oli selgem pilt nii vaenlasest kui ka oma asukohast. Ometigi on mõned sõjamehed tagasi tulles vaimselt raskelt haavatud.

Kes on tänases maailmas (palga)sõdur? Kuidas ta jõuab «üle surma silla»? Kas ta peab ohverdama iseenda, et alluda käsuliinile, et lasta end sattuda olukordadesse, milles kõik see, mis emapiimaga kaasa antakse, enam ei kehti? Kust tõmmata piir põhjendatud ja põhjendamatute kannatuste vahel? Eufemismid ei pruugi inimlikus plaanis toimida. Sõja glorifitseerimine pigem süvendab kui leevendab seda. «Sõda» on lugu ühest «rahu» valvajast, kes missioonilt tulles ei saanud enam leppida siinsega, eluga hetke ja igaviku vahel. Filmitud Afganistanis ja Austraalias.

*) Sel sügisel on juba kinodesse jõudnud Katrin ja Andres Maimiku dramöödia «Minu näoga onu» (peaosades Roman Baskin ja Rain Tolk), Ivar Murdi dokumentaalfilm «Tuhamäed» ja Marianna Kaadi dokumentaalfilm «14 käänet». Filmde tutvustamiseks on kasutatud Eesti Filmi Instituudi andmeid.

**) 10. novembril jõuab kinodesse ka komöödia «Svingerid», milles osaleb palju Eesti näitlejaid: Jan Uuspõld, Elina Reinold, Elina Purde, Ago Anderson, Ivo Uukkivi, Sten Karpov ja Jekaterina Novosjolova.

Tehniliselt ei ole aga tegemist Eesti filmiga, selle režissöör on lätlane Andrejs Ekis, kes on selle filmi juba kord Lätis lavastanud. Nüüd teeb ta seda uuesti, eesti keeles. Filmi produtsent on Kristians Alhimionoks ning selle toodab Läti produktsioonifirma Cinevilla Studios.

Tagasi üles