Muinsuskaitse alla võeti kaks uhket jaamahoonet

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas kultuurimälestiseks kaks Eesti ajaloolist vaksalihoonet, Narva ja Valga raudteejaama peahoone. Tegu on arhitektuurselt väga väärtuslike ja esinduslike stalinistlikus arhitektuuristiilis jaamahoonetega.

Nii Valga raudteejaama (ehitatud 1949) kui ka Narva raudteejaama (ehitatud 1953) peahoone peegeldavad Narva ja Valga kui oluliste raudteelinnade ajalugu. Mõlemad jaamahooned on säilinud suures osas autentsena, algse mahu ja dekoorirohke välisilmega. Valga raudteejaamal on valdavalt säilinud ka algne interjöör. 

Nii Narva kui ka Valga vaksalihoone on endiselt raudteejaamana kasutuses, mis tagab nende kõige parema säilimise. Seniajani on Eestis kultuurimälestiseks tunnistatud 32 raudteejaama peahoonet.

Narva raudteejaama hoone on pikalt seisnud pooltühjana. Avatud on küll ootesaal, kuid selles ei ole ammu olnud piletikassat ja muid teenuseid, ühes tiivas on järjepidevalt tegutsenud piirivalve.

Praegu on käimas Narva raudteejaama peahoone põhjalikud restaureerimistööd, projekti on Narva linna muinsuskaitsespetsialist kooskõlastanud juba mälestiseks tunnistamise menetluse ajal. Hoonesse rajatakse piirivalve kasutuses olevasse tiiba juurde karantiiniruum, suurde ootesaali rongi- ja bussipiletite kassa ja Cargobusi teeninduspunkt, samuti kavandatakse kohvikut.

Kuna kõik transpordisõlmega seotud funktsioonid tuuakse ruumidesse sisse, kaovad teenindusputkad hoone eest, avalik ruum raudteejaama ees muudetakse jalakäijasõbralikumaks ja busside peatumisala tuleb raudteejaama kõrvale uue varikatuse alla.

2013. aastal renoveeritud Valga raudteejaama omanikuks on Valga linnavalitsus. Valga raudteejaama peahoones korraldatakse vahel ka etendusi ja kontserte, omanik on igati huvitatud täiendavate funktsioonide või ürituste toomisest jaamahoonesse, esinduslik ruum on praegu alakasutuses.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänese sõnul on tähtis, et riiklike kultuurimälestiste hulgas oleks tasakaalustatult esindatud ka olulisemad näiteid Eesti uuemast ehk 20. sajandi arhitektuurist. «Eriti 20. sajandi teine pool ehk sõjajärgne arhitektuur on mälestiste hulgas vähe esindatud. Võib küll tunduda, et meie ümber on küll palju nõukogude perioodi hooneid, aga selle ajastu arhitektuuri paremikku on väga vähe säilinud,» ütles Jänes.

Valga ja Narva raudteejaamade peahoonete mälestiseks tunnistamise ettepanek tuli pärast uurimisprojekti, kui kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007 kuni 2012 läbi üle-eestiline uuema arhitektuuripärandi inventeerimine. 20. sajandi arhitektuuri uuring hõlmas kogu Eestit ning perioodi 1870–1991. Kaardistatud objektide seast valis ekspertidest koosnev nõukogu välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti, mida uuriti lähemalt. Neist omakorda 114 kohta tehti ettepanek need mälestiseks tunnistada.

Tagasi üles