Näitus, milleks on valmistutud kogu elu
26. september 2017, 20:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/09/26/7141961t1h96a9.jpg)
Kreenholmi direktorile ehitatud punastest tellistest villas on avatud fotokunstnik Maria Kapajeva isikunäitus «Unistus on helge, veel ebaselge».
Narvas sündinud, kuid Londonis töötavale kunstnikule on see esimene niisuguses mahus isikunäitus Eestis. Oma loomingus tegeleb Kapajeva valdavalt Ida-Euroopa naise kogemuste ja tema positsiooni mõtestamisele ühiskonnas. Sel näitusel oli fookus võetud Kreenholmi manufaktuurile ja kohaliku töölisklassi sotsiaalsele ajaloole.
Kreenholmi tekstiilivabrik on pakkunud ainest mitmele nüüdiskunstnikule (näiteks Eléonore de Montesquiou, Marge Monko, Eva Sepping), kuid Maria Kapajevat eristab teistest see, et tema side sellega on isiklik. Tema ema töötas seal disainerina ja isa tsehhide juhatajana. Vanemate eeskujul soovis ta ka ise Kreenholmi kunagi tööle minna.
Võib öelda, et Maria Kapajeva valmistus selleks näituseks terve elu: kõige varasem eksponeeritud töö oli 9-aastasena tehtud tekstiilidisaini kavand, mille alusel tegi kunstniku ema talle avamiseks Miki Hiire ja Piilupart Donaldi mustrilise seeliku.
Pikaajalise uurimistöö jooksul on kunstnik teinud intervjuusid endiste Kreenholmi töötajatega ja kogunud nende perekonna arhiividest fotosid ja muid artefakte, mille digitaalsed koopiad olid näitusel ka eksponeeritud. Just aastatepikkune ettevalmistus võimaldas kunstnikul koguda inimeste lugusid ja talletada nende mälestusi.
2015. aastal vormistas ta esimese osa oma suurest uurimistööst näitusega «Stories of your Krenholm», kus olid eksponeeritud portreefotod õmblusmasinate taga töötavatest naistest. Mäletan lugemast teksti, mis kirjeldas sealseid töötingimusi. Näiteks oli kombeks anda töötajatele korrapäraselt piima, kuna see leevendavat hingamisprobleeme, mis tekivad õhus lendleva tekstiilitolmu pärast. Ainult kangelannad olid selle kõrval suutelised käsitama massiivseid õmblusmasinaid ja taluma kõrvulukustavat lärmi.
Kapajeva kasutab oma loomingus palju leidmaterjale või olemasoleva kohandamist. Narva kunstiresidentuuri esimese residendina oli tal privileeg kolada hoone keldris ja sealt välja tõsta unustatud aardeid. Nii leidiski ta tolmu ja niiskuse alla mattunud tekstiilivabriku fotopaneelid, millest tegi näitusele seeria «Cutbacks». Näitusel eksponeeritud tööde ühendav tehnika oli visuaalse tsitaadi välistamise võte ehk teisisõnu dekollaaž, mida kunstnik rakendas nii leidfotode kui ka video puhul.
Omaette elamus oli näituse avamise sündmus iseenesest: sünkroontõlkes avamiskõned olid väga südamlikud ja liigutavad. Oli tore näha koos Tallinna kunstiprofessionaale ja endisi Kreenholmi töötajaid, kes ilma Maria Kapajeva näituseta ühisele pinnale ei satuks.
ARVUSTUS
Maria Kapajeva isikunäitus «Unistus on helge, veel ebaselge»
- Kuraator Liisa Kaljula
- Avatud 8. oktoobrini EKA Narva Kunstiresidentuuris