Merle Palmiste tšehhoviaana saab Ugalas omapärase jätku

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Merle Palmiste

FOTO: Heigo Teder

Aastal 1990 jõudis Ugala teatris lavale Elmo Nüganeni lavastatud Anton Tšehhovi «Kajakas», kus noorukest näitlejat Niina Zaretšnajat kehastas Merle Palmiste. Nüüd, 27 aastat hiljem, saab Palmiste tšehhoviaana Ugala teatris omapärase jätku lavastuses «Krdi loll lind», kus tema kanda on primadonna Arkadina ehk Emma roll.

7. oktoobril Ugala teatris esietenduv Taago Tubina lavastus «Krdi loll lind» kannab alapealkirja «Tšehhovi «Kajakas» unplugged», milles näitekirjanik Aaron Posner on mugandanud ja ümber miksinud Anton Tšehhovi tuntud näidendi.

«Omal ajal oli see minu jaoks tõeline õnn ja vedamine, et lavakunstikooli tudeng haaratakse otse koolipingist professionaalse teatri lavastusse ja kohe näitlejatee alguses saab hakata Niina rolliga pead murdma. Aga kuna Posneri «Krdi loll lind» pigem flirdib originaalmaterjaliga, siis olen ma täiesti vaba minevikust pärit prooviseoste ja toonaste etenduste mälestustest,» tunnistas Merle Palmiste Ugala teatrile antud intervjuus.  

Palmiste lisas, et inimesena on tal ikka väga hea meel, et elu on edasi läinud  ja ma ei pea nüüd, 27 aastat hiljem, taas plikaohtu Niinat kehastama. «Täpselt niisamuti kui ma ise olen päriselus vanemaks saanud, on mul õnn kehastada Taago lavastuses sama lavaloo hoopis küpsemat ja kogenumat naistegelast. Mul on praegu lihtsam mõista oma tegelaskuju motiive, soove ja käitumismustreid.»

Palmiste tunnistab, et ta ei oska sõnastada, mis on tšehhovlik. «Küll aga tean ma kindlalt öelda, mis tšehhovlik ei ole – see, kui sa istud saalis ja sul on igav! Sama käib ka Posneri «Krdi loll lind» teksti kohta – see on kõike muud kui igav. Nii laval mängides kui ka loodetavasti saalist vaadates ja selles kõiges on tõepoolest peidus ka päris tugev annus Antonit.»

Ugala kohta nentis Palmiste, et kõrvaltvaatajana näib talle, et teatril läheb praegu ka väga hästi. «Seda on näha nii inimestest kui majast õhkuvast enesekindlusest ja uhkusest. Ja aina rohkem panen ma tähele, kui palju noori inimesi on teatrisse juurde tulnud. Just noored on ju võti, et maailm ei kattuks tolmuga. Viljandil on õnn, et siin on teatrikool ja akadeemia. Ja muidugi uus ning värvi järgi lõhnav teatrimaja – ma eksisin ükspäev keldrikorrusele ära ja kui ma seal 50 hallikat värvi uste vahel pääseteed proovisaali otsisin, siis puhkesin naerma, et kui nüüd keegi Ugalast ütleks, et teeme sinuga siin labürindis «50 halli varjundit» lavaversiooni, siis oleksin kohe hoobilt nõus.»

Lisaks Merle Palmistele mängivad lavastuses Martin Mill, Klaudia Tiitsmaa, Laura Kalle, Ringo Ramul, Janek Vadi ja Andres Tabun.

Tagasi üles