/nginx/o/2017/09/28/7149123t1h0dee.jpg)
Eesti Filmi Instituut (EFI) jagas aasta teises animafilmi taotlusvoorus toetust nii Eesti lastekirjanduse klassikale, keskkonna temaatikaga haakuvatele lühifilmidele kui ka ühe subkultuuri fenomeni suurele ekraanile väljamurdmise katsele.
Eno Raua Sipsik ärkab uuesti ellu
28. september 2017, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurima tootmistoetuse pälvis A Film Eesti täispikk joonisfilm «Sipsik», millele eraldatakse kolme järgmise aasta jooksul kokku 781 500 eurot.
Eno Raua Sipsiku-lugudel ja Edgar Valteri illustratsioonidel põhinevat animafilmi võib õigustatult pidada meie lastekirjanduse tüviteksti ekraniseeringuks. «Muidugi on «Sipsik» eelkõige kaasahaarav ja seikluslik lastefilm,» ütles EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. «Aga peateemana kõlab siin märksa tõsisem noot, mis räägib väikese lapse üksindusest, kes alles õpib maailma tundma ning vajab kasvamisel lohutust ja mõistmist.»
Kristel Tõldsepa produtseeritava filmi stsenaariumi kirjutasid Aina Järvine ja Karsten Kiilerich (Taani), režissöör on Meelis Arulepp koos Kiilerichiga. Kaastootja on Anders Mastrup Taanist (A.Film Production) ning 2020. aasta veebruaris esilinastuva filmi pikkuseks planeerivad tootjad 70 minutit.
«Erakordselt hea meel on näha, et lastele suunatud pikkade animafilmide järjepidevus saab jätku «Sipsiku» näol. Kuid enne 2020. aastat ootab ees veel kahe täispika animafilmi esilinastus,» ütles Tibbo-Hudgins. «Nukufilmi toodetud ning Kaspar Jancise ja Riho Undi lavastatud «Morten lollide laeval» esilinastub 2018. aasta kevadel. Aasta hiljem, 2019. aasta kevadel, ootab aga ees järjekordne kohtumine Lottega, kui Eesti Vabariik 100 filmikonkursi raames valmib Joonisfilmil Janno Põldma ja Heiki Ernitsa «Lotte ja kadunud lohed».»
«Sipsiku» eelarve on 1 650 400 eurot, mille arenduseks on EFI varem eraldanud 18 500 eurot. Filmi arendust on toetanud ka Loov Euroopa MEDIA 60 000 euroga.
Teise tootmistoetuse osaks sai Nukufilmi lühifilm «Hea laps, kes ei teinud pahandusi», millele filmiinstituut eraldas kahes etapis selleks ja järgmiseks aastaks kokku 120 000 eurot.
Lastele mõeldud filmi keskmes seisab loodusest võõrandumise motiiv, kuid seda ei avata osundavalt, vaid hoogsa huumoriga ning inimese ja looma rollide, aga ka päris- ja tehisreaalsusega toredasti manipuleerides.
Kerdi Oengo produtseeritava 10-minutilise filmi režissöörid ja stsenaristid on Rao Heidmets ja Pauline Heidmets. Järgmise aasta lõpus valmiva filmi eelarve on 199 800 eurot.
Arendustoetustest suurem summa, 20 000 eurot, läheb BOP Animationi toodetavale täispikale nukufilmile «Vanamehe film: hull lehm».
Filmi režissöörid on Peeter Ritso ja Mikk Mägi, kes on ka 70-minutilise kavandatava linateose produtsent. Loomingulisse töörühma kuuluvad veel Oskar Lehemaa, Paavo Piik ja Tanel Tatter.
«Meie animafilmide maastikul on tegemist tõepoolest erandliku nähtusega. Kui Vanamehe-multika tegelaskujud ja situatsioonide loogika on lühisketšide abil vaatajale tuttavaks saanud ning omaks võetud, siis on järgmiseks loogiliseks sammuks muidugi täispikk Vanamehe-film,» tunnustas Tibbo-Hudgins viimaste aastate ühe omanäolisema subkultuuri näite esilekerkimist ja ambitsiooni. «Esitatud kavandis keerleb lugu Vanamehe imelise lehma ümber, kes toidab kogu küla. Lehma kadumine toob nälja majja, nii et põhimõtteliselt tegeletakse siin maailma päästmisega, olgugi selleks maailmaks vaid Vanamehe mikrokosmos.»
Tootmispartneri ja kaasrahastajana osaleb projektis Apollo Film Production, Eesti suurima kinooperaatori Apollo Kino uus filmitootmisega seotud ettevõte.
Teise arendustoetuse, 5000 eurot, sai Marianne Ostrati (Fork Film) produtseeritav lühijoonisfilm «Müstikud», mille stsenarist on Leana Jalukse ning režissöör ja kunstnik Roland Seer. Seeri eelmine lühifilm kunstniku ja peaanimaatorina – «Amalimbo» – valiti ainukese animafilmina Veneetsia filmifestivali Orizzonti Corti võistlusprogrammi ning nomineeriti parima lühifilmi kategoorias Euroopa Filmiauhinnale.
«Keskkonnateemalisest lühifilmist soovivad autorid hiljem välja arendada lastele suunatud seiklusliku multiplatvormteose,» lausus Tibbo-Hudgins. «Idee on teraselt kavandatud, eesmärgiks laiem vaatajaskond ning uute meediate võimaluste rakendamine. Projekti vastu on juba huvi üles näidanud Norra partnerid.»
Toetust taotles kokku seitse projekti. EFI järgmine animatoetuste voor leiab aset veebruaris.