Muusikapäeval võib elavat muusikat kohata kõikjal – nii traditsioonilistes kontserdipaikades, nagu kontserdisaalid, rahvamajad ja mõisahooned, kui ka ootamatutes kohtades, nagu trammid, lennujaam, kaubanduskeskus, raudteejaam või mõni muu avalik ruum. Muusikapäev on hea tahte projekt, kus kõik muusikud ja kontserdipaigad osalevad tasu saamata. Seetõttu on korraldajad kevadest saadik käinud muusikute seas maad kuulamas ja kaardistamas, kes, kuhu ja millise kavaga sooviks esinema minna.
«Kõige keerulisem ongi uutele osalejatele, olgu need siis muusikud või kontserdipaigad, selgeks teha, kui lahedat asja me teeme ja kuidas see kogu valdkonda ühendab,» räägib aastaid muusikapäeva programmi koordineerinud Kaisa Lõhmus. «Muidugi on programmis ka selliseid muusikuid, kes tulevad oma uue, esmapilgul utoopilisena tunduva ideega ja tahavad selle ära teha.»
Ta toob näiteks Marten Altrovi ja Johan Randvere möödunudaastase idee anda muusikapäeva raames kümme kontserti. «Ettevõtmise tegi keeruliseks see, et nad hakkasid hommikul Võrust tulema ja andsid enamiku kontserte kohtades, kus polnud tavapäraselt klaverit. Klaveri ülespanek ja sättimine võttis päris palju aega,» muigab Lõhmus.
Muusikapäev langeb kuupäeva tõttu igal aastal eri päevale. «Selle oleme meeskonnaga selgeks saanud, et igal nädalapäeval on oma võlud ja valud. Kõige rohkem õpid aga ühe päeva jooksul 120 kontserti korraldades, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Alati on igale olukorrale mingi lahendus ning oluline on see, et muusikapäeva korraldades jääks muusikutes ja ka korraldajates alles mängulisus ja lust, sest sellisel juhul kandub see edasi ka publikule.»