Muusikapäev täidab kogu Eesti riigi muusikaga

Kirke Ert
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiiumaa publikul on võimalik Muusikapäeval nautida vanamuusikat ansambel Floridante esituses.
Hiiumaa publikul on võimalik Muusikapäeval nautida vanamuusikat ansambel Floridante esituses. Foto: Mait Jüriado

Pühapäeval, 1. oktoobril antakse rahvusvahelisel muusikapäeval üle Eesti 120 tasuta kontserti 750 muusiku osavõtul. Ürituse üks eesmärk on tuua inimesteni tagasi vahetu kontakt muusikaga ja näidata, et muusikat, mida Eestis luuakse, ja interpreete, kes seda esitavad, on nii palju, et vähemalt üheks päevaks saab kogu riik muusikaga täidetud. 

Muusikapäeval võib elavat muusikat kohata kõikjal – nii traditsioonilistes kontserdipaikades, nagu kontserdisaalid, rahvamajad ja mõisahooned, kui ka ootamatutes kohtades, nagu trammid, lennujaam, kaubanduskeskus, raudteejaam või mõni muu avalik ruum. Muusikapäev on hea tahte projekt, kus kõik muusikud ja kontserdipaigad osalevad tasu saamata. Seetõttu on korraldajad kevadest saadik käinud muusikute seas maad kuulamas ja kaardistamas, kes, kuhu ja millise kavaga sooviks esinema minna.

«Kõige keerulisem ongi uutele osalejatele, olgu need siis muusikud või kontserdipaigad, selgeks teha, kui lahedat asja me teeme ja kuidas see kogu valdkonda ühendab,» räägib aastaid muusikapäeva programmi koordineerinud Kaisa Lõhmus. «Muidugi on programmis ka selliseid muusikuid, kes tulevad oma uue, esmapilgul utoopilisena tunduva ideega ja tahavad selle ära teha.»

Ta toob näiteks Marten Altrovi ja Johan Randvere möödunudaastase idee anda muusikapäeva raames kümme kontserti. «Ettevõtmise tegi keeruliseks see, et nad hakkasid hommikul Võrust tulema ja andsid enamiku kontserte kohtades, kus polnud tavapäraselt klaverit. Klaveri ülespanek ja sättimine võttis päris palju aega,» muigab Lõhmus.

Muusikapäev langeb kuupäeva tõttu igal aastal eri päevale. «Selle oleme meeskonnaga selgeks saanud, et igal nädalapäeval on oma võlud ja valud. Kõige rohkem õpid aga ühe päeva jooksul 120 kontserti korraldades, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Alati on igale olukorrale mingi lahendus ning oluline on see, et muusikapäeva korraldades jääks muusikutes ja ka korraldajates alles mängulisus ja lust, sest sellisel juhul kandub see edasi ka publikule.»

Kuna sel aastal on 1. oktoober ja muusikapäev pühapäeval, on programm eelmiste aastate omast erinev just ebatraditsioonilistes paikades toimuvate üllatuskontsertide poolest. «Oleme rohkem pööranud tähelepanu sellele, et inimesed saaksid puhkepäeva veeta koos perega. Nii toimuvad Eesti suuremates kontserdimajades perepäevad: Pärnus kõlab džässmuusika, Jõhvis klaverimuusika eesti tänaste tipp-pianistide ja nende nooremate kolleegide esituses ning Tartus esitatakse Priit Strandbergi autoriloomingut ja astuvad üles ka puhkpillikollektiivid,» rääkis Lõhmus.

Üle eesti pööratakse tähelepanu ka pillide kuningale orelile. Nii on võimalik peaaegu igas maakonnas külastada muusikapäeva orelipooltunde, millele kuulub programmis veidi üle 30 kontserdi. «Seega, kel eriline huvi selle suure instrumendi vastu, võib mööda Eestit ette võtta ringreisigi,» lisab Lõhmus.  

Sel aastal on eraldi mõeldud eesti heliloojatele ja osa kontserte ongi nende loomingule pühendatud. Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis kõlab Ester Mägi autorilooming Estonia Seltsi Segakoori ja dirigent Heli Jürgensoni esituses, loomaaia keskkonnahariduskeskuses ja Viimsi Rannarahvamuuseumis annab Veljo Tormise kooriloominguga kontserte kammerkoor Collegium Musicale. Viljandimaal, Hüpassaares asuvas Mart Saare majamuuseumis kõlab Mart Saare koori- ja kammermuusika.

Saaremaale jõuab sedapuhku pärimusmuusika noorte Eesti ETNO ringreisil osalevate muusikute esituses. Hiiumaa publikul on võimalik nautida vanamuusikat ansambel Floridante esituses. «Lisaks enda kodupiirkonnale julgustan piiluma ka naabermaakonna programmi – ehk on just seal mõni selline esineja, keda varem kuulnudki pole. Ja miks mitte siis avastada just muusikapäeval mõni uus põnev esineja või muusikastiil,» soovitab Lõhmus.

Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamise traditsioon sai alguse juba 1975. aastal, mil toonane Rahvusvahelise Muusikanõukogu president Jehudi Menuhin tahtis pöörata tähelepanu muusika olulisusele meie igapäevaelus ja -kultuuris.

Eestis on rahvusvahelist muusikapäeva suuremalt tähistatud alates 2002. aastast, mil Eesti Muusikanõukogu alustas oluliste muusikute ja muusikainstitutsioonide tunnustamist muusikapreemiate tseremooniaga. Muusikapäeva tasuta kontsertide programmiga tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva 2013. aastast.

Juba 16. aastat tunnustatakse muusikapreemiatega kogu senise tegevuse eest parimaid heliloomingu-, interpretatsiooni- ja muusikaelu tegelasi.

«Eks arvamusi on erinevaid, aga usutavasti läheb tunnustus paljudele tohutult korda,» on Lõhmus kindel. «Muusikanõukogu preemiate laureaate esitatakse valdkonnasiseselt ja ma arvan, et see võib ikkagi päris uhke tunne olla, kui valdkond leiab, et oled oma senise tegevusega kuidagi eriliselt silma paistnud.»   

**

Muusikapäev

Rahvusvahelisel muusikapäeval 1. oktoobril toimub üle Eesti 120 tasuta kontserti 750 muusiku osavõtul.
Täpsem programm: muusikapäev.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles