Kas eesti autoritelt on ilmunud rahvusvahelisel tasemel ulmežanrisse kuuluvaid teoseid?
Eva Luts: Mitmed neist on ju juba rahvusvahelisel tasemel tunnustatud ka, näiteks Paavo Matsin, Meelis Friedenthal... Lisaks tahaksin väga leida sealt Tiit Tarlapi, Maniakkide Tänava, Siim Veskimehe ja Heinrich Weinbergi teoseid.
Raul Sulbi: Viimastel aastatel ulmesse tulnud noorematest autoritest on täiesti rahvusvahelisel tasemel paljud: Triinu Meres, Heinrich Weinberg, Reidar Andreson, Miikael Jekimov, Jaagup Mahkra, Dani Adler... Nende parimad palad võiksid vabalt ilmuda USA tippulmeajakirjades, selles pole mingit kahtlust.
Kui peaksite nimetama võimalikult objektiivselt Eesti kõigi aegade kümme parimat ulmeromaani, siis millised need oleksid?
Eva Luts: Iga nimekiri peegeldab selle koostajat, sinna pole midagi parata. Heinrich Weinbergi «Tõrkeotsing» (see ilmub lähiajal), Tiit Tarlapi «Tuleriitade öö» ja «Rajake tähetolmus», Siim Veskimehe «Haldjaradade ahvatlus», «Lõputu juuni» ja «Kuu ordu», Maniakkide Tänava «Mehitamata inimesed». Jutukogudest Veiko Belialsi «Kogu maailma valgus», Lew R. Bergi «Üle piiri» ning Indrek Hargla «Suudlevad vampiirid».
Raul Sulbi: Alfabeetiliselt: Matt Barkeri «Leegitsev täiskuu», Nikolai Baturini «Kentaur», Veiko Belialsi «Ashinari kroonikad», Lew R. Bergi «Must kaardivägi», Meelis Friedenthali «Kuldne aeg», Indrek Hargla «Vabaduse kõrgeim määr» ja «Palveränd uude maailma», Tiit Tarlapi «Tuleriitade öö» ja «Roheliste lippude reservaat» ning Siim Veskimehe «Kuu ordu».
Koostöös Eesti Ulmeühinguga korraldab kirjastus Fantaasia ulmejuttude võistlust. Kas või kuivõrd on see aidanud avastada uusi talente ning motiveerinud inimesi kirjutama tekste, mille nad muidu oleksid ilmselt kirjutamata jätnud?
Eva Luts: Siiani on see toimunud neljal korral. Kui veab, siis tahame teha seda üle aasta. Oleme rõõmsad, et mitmed osalejad on silma paistnud ka romaanivõistlustel ja üldse kirjanduselus – Meelis Friedenthal, Siim Veskimees, Maniakkide Tänav, Milvi Martina Piir, Triinu Meres, Heinrich Weinberg jt. Enne võistlusi tekib alati aeg, kus mitmed tuttavad jutukirjutajad kinnitavad, et kohe-kohe on midagi tulemas, nii et vastus teisele küsimusele on kindlasti ka jaatav.
Raul Sulbi: Praegustest tipptegijatest on Triinu Meres, Mann Loper, Heinrich Weinberg, Reidar Andreson tulnud ulmesse just läbi jutuvõistluse, mis iseenesest juba ongi seda konkurssi täiel määral õigustav fakt.
Milline on teie hinnangul ulmekirjanduse staatus üldisel kirjandusväljal (nii Eestis kui ka maailmas laiemalt)? Kas see on Fantaasia kirjastuse tegutsemisaja jooksul kuidagi muutunud?
Raul Sulbi: Fantaasia on tegutsenud alates 1999. aastast, selle ligi 20 aasta jooksul on peavoolu kirjanduse vaade ulmele kindlasti oluliselt paranenud, ulmet ei peeta enam mingiks kirjanduse ja teaduse veidraks mutantlapseks, vaid tavaliseks ja normaalseks kirjandusliigiks, millel on lihtsalt teistsugune arsenal ja eesmärgid kui realistlikul või psühholoogilisel romaanil, tavakirjandusel. Ulmekirjanikke võetakse kirjanike liitu, ulmekäsikirjad esinevad edukalt romaanivõistlustel, Indrek Hargla, kes peamiselt siiski ulmekirjanik, on võitnud vist enam-vähem kõik Eestis eksisteerivad kirjandusauhinnad...