VAT Teater tõstab fookusesse unustatud riigimehe

Hetk VAT Teatri 5. oktoobril esietenduva uuslavastuse «Sirgu Eesti» proovist, fotol Margo Teder, Elina Reinold, Ago Soots ja Katrin Saukas. Foto: Siim Vahur

5. oktoobril esietendub Rahvusraamatukogus EV100 teatrisarja «Sajandi lugu» kuuluv lavastus «Sirgu Eesti». Tegemist on Eesti Rahvusraamatukogu, Labürintteatriühendus G9 ja VAT Teatri ühise kingitusega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja etendust on võimalik näha ainult 10 korda oktoobrikuu jooksul.

Kolmeosaline lavastus «Sirgu Eesti» on sulam VAT Teatri, labürintteatrirühmitus G9 ja Rahvusraamatukogu hoone esteetikatest. Vürtsi lisab veel meile loosirattast sattunud kümnend 1930–1940, mis pakatab poliitilistest intriigidest, suurtest isikutest ja tervet rahvust raputanud sündmustest.

Lavastaja Aare Toikka hakkas kohe projekti alguses mõtlema Artur Sirgule, keda tänapäeval mäletatakse üsna vähe ja ühekülgselt. Ometi oli tegemist riigimehega, kes mõjutas tugevalt oma kodumaa arengut. Ja oleks võinud mõjutada veel palju jõulisemalt, kui ta poleks müstilistel asjaoludel juba enne 37-aastaseks saamist hukkunud. Niisiis oli teatrile selge, et projektis tuleb juttu Eesti rahva mälust ja sellest, kuidas, miks oma minevikku mäletada.

Kuna aga VAT Teatri kodu asub Rahvusraamatukogus, mis on Eesti üks tähenduslikumaid mäluasutusi nii institutsiooni kui hoonena, siis hakkas teater otsima võimalust, kuidas tervet ehitist lavastusse kaasata. Tekkis kontakt labürintteatriühendus G9-ga, mis on spetsialiseerunud just kohaspetsiiliste teoste ja rännaklavastuste loomisele.

G9-ga koos ideed arendades tekkis mitmeid alternatiivseid ajalugusid. Mis oleks saanud siis, kui Sirk oleks jäänud ellu? Mis oleks saanud siis, kui eestlased oleksid Pätsu kukutanud? Või siis, kui Eesti oleks astunud vastu Nõukogude Liidule? Koostöös mõistsid teatritegijad, et nende lugu hakkab mingil määral liiklema ka paralleelreaalsustes ja et lavastusel on mitu osa.

Täna on selge, et osi on kolm: rännak, näitus, etendus.

Rännak juhatab inimesed läbi monumentaalse Rahvusraamatukogu hoone. Ühel ajal läbitakse justkui kaks teekonda: esimene on jalutuskäik läbi Eesti ajaloo 1930ndatest kuni tänase päevani; teine teekond avab linnarahvale aga Rahvusraamatukogu peidetumad sopid, platvormid ja käigud. Kaks inimgruppi läbivad ringe tehes hoone ja ronivad lõpuks katusele välja, et seal õhtust Tallinnat tervitada ja siis jälle tagasi «maa peale» laskuda. G9 põhimõte on mitte pakkuda valmis lahendusi ja ühetimõistetavaid sõnumeid, vaid luua keskkond, kus on, mida jälgida ja vaadelda. Nii on teekond ühtaegu justkui avastamismäng ja samas paras sportlik treening, sest rännaku jooksul ronitakse üles õige paljudest treppidest.

Rännak lõpeb raamatukogu fuajees, kus inimesed saavad külastada näitust. Tegemist on riigiisa ja teatrifanaatik Ernst Meele näitusega «Oleks võinud minna ka teisti», milles Meel tutvustab tema jaoks olulise kujunemisaja, 1930ndate, tähtsamaid isiklikke eeskujusid ja objekte. Kui keegi tunneb segadust, et Ernst Meele nimi talle otsekohe midagi ei ütle, siis ei pea ta oma mälu pärast muret tundma. Ernst on eestlane, kes küll elas, hingas ja toimetas – lihtsalt mitte siinses reaalsuses.

Lavastuse kolmas osa on etendus, mis toimub Rahvusraamatukogu Suures saalis. Aare Toikka lavastatud lugu avab Artur Sirgu, skandaalsete vabadussõjalaste ja mitmete tollaste suurkujude tegutsemise telgitaguseid ja otsib vastust küsimusele: mis ikkagi juhtus Sirguga? Lugu aga ei lõpe 1940. aastaga, vaid näitab ka tänast Eestit – ühte sellist Eestit, mis oleks võinud olla. Aga ei ole. Ja näitab sedagi, kuidas Artur Sirgu 1930ndad ja Ernst Meele 2017. aasta teineteist pidevalt mõjutavad.

Kogu terviku lavastuse on loonud Aare Toikka koostöös G9 ja trupiga, laval on Katrin Saukas, Elina Reinold, Meelis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Labürintteatriühendus G9 ja Rahvusraamatukogu naiskoor (dirigent Anneli Surva).

Lähemalt lavastuse kohta meie kodulehelt www.vatteater.ee

Teatrisari «Sajandi lugu» on Eesti Etendusasutuste Liidu ja osalevate teatrite kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Aasta jooksul toovad 22 teatrit läbi lavastuste publiku ette Eesti riigi sajandi pikkuse eluloo, sari lõpeb 2018. aasta septembris Tartus Draamafestivalil kõigi «Sajandi loo» lavastuste etendusmaratoniga.

Sarjas osalevad NO99, Sõltumatu Tantsu Ühendus, Vanemuine, labürintteatriühendus G9, VAT Teater, Von Krahli Teater, Tartu Uus Teater, Endla teater, Kuressaare Linnateater, Rahvusooper Estonia, Kaunuti Gildi SAAL, R.A.A.A.M, Ugala teater, NUKU teater, Vaba Lava, Rakvere Teater, Fine 5, Vana Baskini Teater, Tallinna Linnateater, NargenFestival, Eesti Draamateater ja Vene Teater. EV100 teatriprogrammi kohta leiab lisainfot