Berliinis avatakse Eesti arhitektuurijooniste näitus

«Rada Pariisist Tallinna», Avo-Himm Looveer. (1982)

FOTO: Pressifoto

Reedel, 6. oktoobril avatakse Berliinis arhitektuurijooniste muuseumis näitus 1970–1980. aastate arhitektuurigraafikast «Tsentrifugaalsed suundumused: Tallinn-Moskva-Novosibirsk». 

Näitus toob kokku kolme hilisnõukogude arhitektuurirühmituse loomingu, mis laiendas arhitektuurse väljenduse võimalusi ja reageeris kriitiliselt eriala ametlikele piirangutele. Vastusena Nõukogude arhitektuurse keskkonna monotoonsusele ja arhitekti töö standardiseeritusele muutusid näituste ja võistluste tarbeks tehtud joonised jutustavateks ja kontseptuaalseteks kunstiteosteks, kommenteerides tihti iroonilistelt ümbritsevat keskkonda ning oma ajastut.

Neid töid võib vaadata dialoogina, mis püüdis ületada kultuurilisi ja rahvuslikke piire. Moskva paberarhitektide jaoks kujunesid rahvusvaheliseks areeniks arhitektuuriajakirjade võistlused, koolkonna juhtfiguure Juri Avakumov on ka käesoleva näituse üks koostajaid.

1970. aastate lõpul Tallinna kooli nime all tuntuks saanud Eesti arhitektide rühmitus pidas vahetut dialoogi oma Soome kolleegidega, aga ammutas ka 1920. aastate avangardi kogemusest. Novosibirski arhitektid viisid äärmuseni arhitektuurse vormiloome ja väljendusvahendid, tõlgendades nii rahvusvahelist postmodernismi.

Näituse kaaskuraatori, kunstiteadlase Andres Kure sõnul annab tööde eksponeerimine sellises mahus võimaluse uurida eri linnades töötanud arhitektide sarnaseid impulsse ning hilisnõukogude perioodi kultuuri kriitilisi suundi. Enamik Eestit esindavaid töid pärineb Eesti Arhitektuurimuuseumi kogudest. Näitusega kaasneb kataloog.

Näitusel esindatud Eesti arhitektid on Ülevi Eljand, Veljo Kaasik, Tiit Kaljundi, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Avo-Himm Loover, Jüri Okas, Ain Padrik, Toomas Rein ja Andres Siim.

Tagasi üles