Raharöövi rakkerühm

Jonas Bonnier «Helikopterirööv» Foto: Raamat

Enne raamatu sisulise poole lahkamist tahaksin võtta vanamoelise kasvatusvahendi – peenikese vitsa – ning seda vibutada tõlkija ja toimetaja suunas. Läbi terve raamatu, peaaegu igas teises peatükis pajatatakse politsei rakkerühmast. Rakkerühmast?! Miks? See võib olla hädatarvilik uudissõna ametkondlikes paberites, kuid mitte juturaamatus. Kas paremustada ei tahtnud keegi midagi?

Emakeele seltsi kodulehe andmetel pärineb sõna «rakkerühm» 2002. aasta sõnavõistluselt ja tähendab 1) teatud ülesande täitmiseks loodud töörühma või 2) erioperatsiooniks moodustatud väeüksust. Nii et kui siin keegi üldse mingi rakkerühm on, siis on need röövlid, kes on sularaha kättesaamiseks rahahoidlast loonud spetsialistidest koosneva töörühma.

Ühesõnaga, raamat jälgib väikese, valdavalt kriminaalse minevikuga, varavastaste kuritegude toimepanemise ekspertidest koosneva rakkerühma tegevust Stockholmis ja selle ümbruses 2009. aastal. Näeme rakkerühma alates moodustamisest kuni teo toimepanekuni ja natuke veel pärast seda ka.

Raamat on põnev, sest tegemist on tõestisündinud looga. 2009. aasta 23. septembri varastel tundidel laskusid tõepoolest kolm relvastatud ja maskides meest helikopterilt rahahoidla katusele ja lahkusid sama teed, kaasas väidetavalt 39 miljonit Rootsi krooni. Õiguskaitseorganid leidsid saagist hiljem vaid tillukese osa. Kohtu alla anti kümme meest, kellest kolm vabastati, kuid ülejäänud pidid kandma vanglakaristust. Mis neist tänaseks saanud on, me ei tea, sest Rootsi seadused kaitsevad nende privaatsust.

Neid viimaseid sündmusi raamatus pole ja pole tarviski – toonased uudised leiab guugeldades kergesti üles. Autor Jonas Bonnier (jah, see on üks neist Bonnieridest) püüab paralleelselt käsitleda nii kuriteo sooritamist kui ka politseitööd, kus uuritakse vihjet, et midagi mingi rahahoidlaga justkui planeeritakse. Ent autori sümpaatia ja huvi kuulub selgelt varavastasele, mitte varakaitselisele rakkerühmale.

See tähendab, et kaadris on kuritegelik mõistus, mitte õigluse meel. Kaadris? Jah, kaadris. Raamatu on kirjutatud lakoonilises stiilis. Jutustus sisaldab vähe tegelaste mõttemaailma peegeldusi, kuid palju kirjeldusi tegevustest, mille käigus sündmustik vahetub. Nagu vahestseenid. Võiks arvata, et ettenägelik autor on juba kirjutades mõelnud alalises ideepuuduses vaevlevale filmitööstusele: ekraniseerimisõigus Hollywoodile, ja kui eriti hästi läheb, siis ehk ise stsenaristki – miks peakski andma enda kirjutatud sisu kellelgi teisele filmiks lörtsida.

Kõik põnev on siin ju olemas. Rootsi ühiskond on nii hea, et korrakaitsjad ei saa ainult kahtlusele tuginedes kedagi puuri panna. Pikk ja piinavalt igav jälitus laseb piiluda politseinike kiretusse siseellu. Kurjategijate rakkerühm koosneb teise põlve pidetutest sisserändajatest ja rootsi kibestunud töölisklassist. Jällegi, vaevalt et ükski organisatsiooniteooria selliseid inimesi tundliku ülesande täitmisel ühendaks, aga näe, häda ühendab ja hakkama nad saavadki.

Hollywood muidugi armastab tõestisündinud lugusid. Ja olgem ausad, väljamõeldised ei suuda päriselu teravmeelsustega eales võistelda. «The Bank Job» (eesti keeles «Pangarööv») räägib 1971. aastal Londonis toimunud pangaröövist, kus kurjategijad kaevasid tunneli hoidla põranda alla. IMDB on vaatajad filmile hindeks pannud 7,3, millest päris palju läheb Jason Stathami («Riskikuller») ja David Sucheti («Poirot») arvele. Scorsese film «Goodfellas» («Omad poisid») on ainult üks, kuid kahtlemata parim film, milles käsitletakse 1978. aastal aset leidnud raharöövi JFK lennuväljal, kus kurjategijate saagiks langes tänapäeva vääringus 21,6 miljonit dollarit. IMDB hinnet 8,7 ei pea isegi teadma, see film lihtsalt on klassika.

Kõike seda kokku võttes tohib ainult väga naiivne inimene imestada, et film «Helikopterirööv» on Netflixi tellimusel juba Hollywoodi tööplaanis, raamatu autor kaasstsenaristide hulka üles võetud ja Jake Gyllenhaal («Nocturnal Animals» ja «Brokebacki mägi») peaossa palgatud. Ma loodan, et ekraniseerimise käigus raamatut ära ei rikuta. Raamat ees ja film järel – just nii peabki tulemustele suunatud rakkerühm probleeme lahendama.

***

Jonas Bonnier

«Helikopterirööv»

Tõlkija Aive Lauriste

Helios 2017

414 lk