Helilooja Jaan Rääts tähistab 85. sünnipäeva

Kirke Ert
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Filharmoonia hooaja avakontserdil viibis ka helilooja Jaan Rääts, kes tähistab 15. oktoobril 85. sünnipäeva.
Tallinna Filharmoonia hooaja avakontserdil viibis ka helilooja Jaan Rääts, kes tähistab 15. oktoobril 85. sünnipäeva. Foto: Mati Hiis

15. oktoobril tähistab helilooja Jaan Rääts 85. sünnipäeva ja 18. oktoobril toimub sel puhul Estonia kontserdisaalis kontsert, mille kavas on kontsert kammerorkestrile op 16, klaverikontsert nr 2 op 70 ja teosed sooloklaverile.

Rääts on uusklassitsistliku stiilisuuna juhtiv esindaja, kes tõi 1960. aastatel eesti muusikasse rõhutatult antiromantilise – aktiivse, mängulise, tundekultusest vaba väljenduslaadi. Eesti uue muusika üheks tähtteoseks sai tema 1961. aastal loodud nooruslik ja rütmiergas kontsert kammerorkestrile op 16. 

Helilooja sünnipäevakontsert toimub koostöös Tallinna muusikakeskkooliga ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Klaverikontserdil soleerib järjest konkursivõite haarav Arko Narits, kes on alles muusikakeskkooli abiturient. Samast koolist pärit dirigent Jaan Ots on aga juba Soome dirigentide suurkuju Leif Segerstami juures, Sibeliuse akadeemias ja Pariisi konservatooriumis maailmataset õppimas käinud. Lisaks astuvad lavale Eunyoung Gil (klaver), Auli Lonks (klaver) ja Johan Randvere (klaver). 

Räätsa teostes puudub enamasti tavapärane dramaturgiline arendus, neis ei jutustata «lugu». Tema muusikas on kesksel kohal energiline rütm, milles otsekui trumlis pöörlevad eri stiilimaailmade «tükid»: mozartlikud kolmkõlad ja modernistlikud klastrid, baroki ja rahvamuusika motiivid, lineaarne polüfoonia ja popmuusika rütmid. 

Rääts on võrdlemisi püsiva helikeele ja väljenduslaadiga helilooja, kelle loomingu põhiosa moodustab instrumentaalmuusika. Aastail 1957–1993 valmisid tema kümme sümfooniat. Ta on loonud ka 24 instrumentaalkontserti ning kaks orkestrikontserti, sümfoonilisi lühivorme ja hulgaliselt kammermuusikat.   

Rääts õppis Tartu muusikakoolis klaverit ning lõpetas 1957. aastal Mart Saare ja Heino Elleri õpilasena kompositsioonieriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Aastail 1955–1966 töötas ta Eesti Raadios helirežissöörina, 1966–1970 Eesti Televisioonis muusikasaadete peatoimetajana ja 1970–1974 Eesti Televisiooni peatoimetaja-muusikalise juhina. Aastail 1974–1993 oli Rääts ENSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees. Aastail 1968–1970 ja 1974–2003 õpetas Rääts kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias.

Tema paljude õpilaste hulka kuuluvad Raimo Kangro, Mihkel Kerem, Avi Benjamin Nedzvetski, Kerri Kotta, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Tõnu Kõrvits, Tõnis Kaumann ja Timo Steiner.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles