/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2017/09/07/7075517t1h0afb.jpg)
Muinsuskaitseamet jagas aastaauhindu restaureerimise, arheoloogia ja teadustööde eest. Põhjaliku uuenduskuuri läbinud ja kevadel publikule taasavatud Ugala teatrimaja tunnustati kui hästi restaureeritud mälestist.
Muinsuskaitseamet tunnustas Ugala teatrit aastapreemiaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastapreemia on Ugala teatri juhi Kristiina Alliksaare hinnangul suur tunnustus tehtud tööle ja majale. «Vana ja uue ühendamine ei ole alati lihtne. Ugala puhul õnnestus meil siduda kõik tegijad ühise eesmärgi teenistusse ja see viis väga hea tulemuseni. Küllap tehtud töö suurus ja olulisus jõuab tegijatele endale kohale vast kunagi tagasi vaadates. Suur tänu Ugala teatri poolt sisearhitekt Mait Summatavetile ning arhitektidele Irina Rauale ja Inga Oravale.»
Muinsuskaitseameti juhile Siim Raiele on Ugala teater suurepärane näide sellest, kuidas töid alustati situatsioonist, kus tegemist ei olnud mälestisega. «Ugala sai mälestiseks alles 2016. aasta tööde käigus, aga sõltumata sellest oli koostöö ehitaja, projekteerijate, sisearhitekti ja muinsuskaitse vahel väga konstruktiivne. Me oleme näinud hulganisti projekte, aga täiusliku teostuseni on jõudnud vähesed,» sõnas Raie.
Pidulikul tseremoonial anti välja 35 autasu, teiste seas tunnustati nii töörühmi kui ka üksikisikuid, kelle käe all või hoolitsusel said uue näo hooned, pargid ja kunstiteosed. Autasustati ka arheoloogia ja teadusalase töö tegijaid.
Kõige olulisemas ehk hästi restaureeritud mälestise kategoorias anti preemiaid välja kaheksa: Ugala teater, Kulla leerimaja, Luua mõisa kavaleridemaja, Mäetaguse mõisa ait, Ahja mõisapark, Lutheri masinasaal Tallinnas, Pärnu tütarlastegümnaasiumi hoone ja võimla ning Tartu vana anatoomikum.