Konrad Mägi teistkordne kojujõudmine

Kui jalutuskäiku Borghese pargis alustada kesklinna-poolsest otsast, siis jõuab uudishimulik turist suure tõenäosusega kohakuti kaheksa Korinthose sambaga võimsate treppidega hoonega. Rooma on aga linn, mis pole kitsi hunnitute vaadete poolest, ja mida pidada täpsemalt linna keskpunktis, selle üle vaidlevad isegi itaallased, seega võib see uhke hoone jääda linna külalisele üheks paljudest «tundmatutest» majadest.

Ent just selles pilkupüüdvas hoones asub mainekas Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporanea, mida peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi modernismile keskendunud muuseumiks Roomas. Veelgi olulisem on, et just selles muuseumis on 28. jaanuarini avatud Konrad Mägi suurnäitus. «See on väga oluline muuseum ja see, et meie Mägi näidatakse just siin, on suurepärane,» ütleb näituse korraldanud Eesti Kunstimuuseumi juht Sirje Helme.

1883. aastal avatud muuseumi ees pole ainsatki viidet Konrad Mägi näitusele, eespool nimetatud treppidel mõnulevad Rooma 23-kraadises sügispäikeses viis musta lõvi, Davide Rivalta 2017. aastal loodud kunstiteos. Kuid see ei tähenda, et eesti kunstniku tööd oleksid ära peidetud, Konrad Mägi pea 50 teost võtavad kõrgete lagedega ning valgete seintega avaras muuseumis enda alla lausa kaks korrust.

Kui muuseumini jõudmiseks ei piisa vaid juhusest, siis Konrad Mägi maalide otsa komistab iga külastaja. Ja et huvilisi jätkub, seda kinnitasid avamisele järgnenud päevad. Metsikud värvid, põnev lähenemine, ootamatus, ilus, maagiline, elav, mõjuv, eksootiline – nii iseloomustasid esimest korda Konrad Mägi töid näinud inimesed eesti kunstniku lähenemist. Kommentaarid polnud antud viisakusest, tõesti, inimesed silmitsesid pilte süvenenult, suure huviga.

Ent enne «Maastiku punase pilvega» või «Merikapsaste» nägemist, kohtub külastaja veel Andy Warholi, Joan Miró, Jackson Pollocki jpt legendide töödega. Kusjuures Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporanea üks põhimõte on vana ja uue miksimine. Publik ei pidavat armastama nüüdisaegset kunsti, kuid nõnda saavat neid harjutada vaatama praegu meie seas elavate kunstnike töid. Kusjuures suurte kunstike töid, millega külastajad võiksid selfisid teha, pole sugugi tõstetud saalis alati fookusesse, näiteks Claude Monet’ enim hinnatud sarja «Vesiroosid» üks töö asub tõesti «nurg taga».

Konrad Mägi vaimustus Roomast

«On niisugune tundmus, nagu oleks üle hulga aastate koju jõudnud. Kuigi praegu siin väga ebamugav elada on, siiski tundmus suurepäraline ja tahtmine elada ja midagi veel ära teha − siin tunnen elul mõtet olema.» Nii kirjutas Konrad Mägi 1921. aasta 20. detsembril Roomast. Mägi Rooma näituse kuraator ja äsja kunstnikust raamatu kirjutanud Eero Epner on välja uurinud, et sel aastal oli Roomas mõõdukalt soe. Öösel oli temperatuur langenud kuue kraadini, kuid keskpäevaks ronis see tavapärase 11 juurde. 

Mägi oli toona 43-aastane, tal oli elada veel neli aastat. Roomas oli Mägi 1921. aasta detsembrist kuni järgmise aasta veebruari viimaste päevadeni. «Ta oli õnnelik,» teab Epner. «Üksinda mööda linna rännates jõudis ta kirikutesse («lihtsalt jumalikud»), mis on «täis suurepäraseid kunstiteoseid» kõigist mõeldavatest ajastutest. Jaanuari lõpus kirjutab ta sõbrale: «Olen juba üle kuu aja «igaveses linnas». Linnas on igas suhtes huvitav, aga iseäranis huvitavad on kirikud.» (Tema käekiri on puhas, selge, peaaegu kalligraafiline.) Ka teised Itaalias käinud eesti kunstnikud huvitusid ennekõike antiikautoritest ja renessansist./---/

Itaalia futurism, mis paistis silma eriti tulise minevikueitusega, ei mõjutanud Konrad Mägi mitte kuidagi. Ta kirjutab selle asemel hoopis nii: «On imelik tundmus, kui vaadata vanu Rooma varemeid, neid grandioos ehitusi ja seda tervet suurt stiili. See luitunud marmor,

üksikud detailid, purustatuna − kõik kokku teeb vähe kurvaks.» Lõik pärineb raamatust «Konrad Mägi».

Epner arvab, et see, mis Mägi vaimustab, oli Itaalia ise: kliima, inimesed, atmosfäär. ««Minu natuuris on ikka vist midagi väga palju lõunamaalast. Kõik see terve Rooma on niisugune, et ta igapäevaga huvitavam paistab. Igatahes siit maalt ma nii kergesti lahkuda ei taha,» kirjutab ta. Mägi naudib Itaaliat ning sellest naudingust sünnib nüüd ka midagi uut. Viimaste aastate loominguline kriis saab Itaalias peaaegu hetkega läbi. Mägi alustab eskiiside tegemisega,

lõpetades maalid enamasti hiljem Eestis olles oma ateljees. Korraga siin Roomas märkab Mägi ka inimesi, need ilmuvad tema töödele peaaegu esmakordselt, kuigi juba Normandias oli ta vahel neid maastikusse asetanud. Kuid mitte ainult inimesed ei ilmud nüüd Mägi teostele. Roomas hakkab Mägi nägema ka maju või kui isegi mitte «maju», siis arhitektuurseid objekte, mingisuguseid ehituslikke katkeid, fragmente millestki maja-laadsest, kuid sedagi on palju, kui arvestada, et siiani oli Mägi maalinud tehislikest objektidest vaid mõned korrad Viljandi varemeid, Saaremaal kellatorni ja majakat, Otepääl kirikut

ning päris paljude maalide peal taluhooneid, mis olid paigutatud aga niivõrd kaugele, et nende kujutamiseks piisas vahel poole sentimeetri pikkusest pintslilöögist. Mägi töödesse tulevad Roomas ka purskkaevud, pargipingid, skulptuurid. Jah, linnas, mis oli täis minevikku, hakkas Mägi korraga nägema kaasaega.»

Kas Konrad Mägi jõudis Rooma külaskäigul ka Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporanea majja, pole dokumenteeritud. «Pole välistatud,» ütleb Epner.

Soov kirjutada ajalukku

Konrad Mägi (1878–1925) on Eesti publikule hästi teada kunstnik, kuid Euroopa kunstiajalukku pole teda veel kirjutatud. Kuid just unistus maailma kunstiajaloo muutmisest, ongi tõuganud tagant Roomas 9. oktoobril avatud näituse ellukutsujaid ja tõeks tegijaid – Eesti Kunstimuuseumi, kunstimetseeni, Konrad Mägi kunsti kogujat Enn Kunilat ning Eesti saatkonda Itaalias. Seepärast on lõigu esimeses lauses sõna «veel».

Konrda Mägi näitusega kaasnevad itaalia- ja ingliskeelne kataloog (üheks autoriks Itaalias väga hinnatud kunstikriitik-kuraator Arnaldo Colasanti) ning äsja eesti, itaalia ja inglise keeles ilmunud Konrad Mägi elulugu (autor Eero Epner) ning värviraamat lastele.

Roomas avatud näitus on läbi aegade mahukaim Konrad Mägi teoste näitus väljaspool Eestit, eksponeerimisele tuleb autori maastikumaalide paremik, vaatajatele tutvustatakse kõiki tema olulisemaid loomeperioode Norrast (1908–1910), Saaremaalt (1913–1914), Pühajärvelt (1918–1920), Itaaliast (1921–1922) ja mujalt. Seega saab öelda, et maalid tutvustavad välisvaatajale kõiki Mägi olulisemaid loominguperioode aastatest 1908–1925, näidates Mägit ennekõike maalijana, kes tajus loodust metafüüsilise ning sakraalse ruumina.

Esimest korda kordselt on Rooma näituse tarvis kogudest avalikkuse ette toodud kunstniku ideekvandid. Nii näiteks võib näha Konrad Mägi märkmeid Veneetsia reisilt – pisut koltunud paberile on puhta, kuid visandliku joonega märgitud linnavaade ning sõnadega märgitud majade-pilvede-katuste-vee dominantvärvid.

Konrad Mägi eripära Euroopa kunstiajaloos püüab Roomas toimuv näitus tõlgendada eelkõige Mägi looduskäsitluse kaudu. Tema värvijõulised maalid ei näe loodust dekoratiivse objektina, vaid müstilise paigana, kus on võimalik kogeda paralleelreaalsuse olemasolu.

Näituse kuraator Eero Epner nendib, et erinevatest religioossetest ja esoteerilistest õpetustest huvitunud Mägile oli loodus olulisimaks templiks, kus ta tajus midagi, millest ei olnud võimalik rääkida − oli vaid võimalik maalida.

«Esimeste loomeperioodide elujaatav ning looduse salapäradesse tungiv hoiak asendus haiguste süvenedes apokalüptiliste ning dramaatiliste meeleoludega. Lühiajalist leevendust pakkus Itaalia-reis, mille järel sündis romantiline maalisari. Säärase loodustajuga maalijaid, kes oleks oma kogemuse peegeldamiseks kasutanud sedavõrd eripärast paletti, on 20. sajandi alguse Euroopa kunstist teada väheseid. Kuigi Mägi oli kursis kõigi moodsate kunstivooludega, ei kujunenud temast ühegi voolu järgijat, vaid ta sünteesis erinevaid kogemusi, sh oma elukogemust ja lapsepõlve Eestis. See muutis Konrad Mägi eurooplaseks Eesti kunstis ja eestlaseks Euroopa kunstis.»

Rooma näitusel eksponeeritavad teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest ning erakollektsioonidest. Näitus toimub osana Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli pidustuste rahvusvahelisest programmist, mille jooksul toimub enam kui 150 üritust üle maailma.

Ajakirjaniku sõitu rahastasid Postimees, Eesti Kunstimuuseum ja Enn Kunila

BOKS

Konrad Mägi suurnäitus

• Muuseumis Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporanea (Rooma, Itaalia)
• Avatud 9. oktoobrist kuni 28.jaanauarini
• Näituse korraldaja Eesti Kunstimuuseum, kuraator Eero Epner, kujundaja Tõnis Saadoja, graafiline disain: Kätlin Tischler

Muuseumi direktor Cristiana Collu:

Üllatus. See tunne valdab külastajaid juba täna, avamispäeval. Tänapäeva inimesi on väga raske üllatada, ja kui inimesed on üllatunud, siis on see väga hea märk. Publik pole osanud oodata sellist kohtumist – esiteks on näitus laitmatult teostatud, teiseks kunstnik ise. Konrad Mägi maalid tekitavad vaatajais erilise ja lähedase tunde. Tegemist on suurepärase näitusega.

Isiklik lemmikmaal on mul olemas, aga minu roll muuseumi juhina ei võimalda seda välja öelda.

See näitus on meie jaoks tähtis Konrad Mägi isiku pärast, ta oli unikaalne ja eksentriline maalija, kes muutis mitu korda oma maalimisviisi. Seegi on tänapäeval väga vajalik ja tervitatav omadus.

Et tegemist on Konrad Mägi suurima isikunäitusega välismaal, on meile tähtis. Me pole ainult Rooma muuseum, vaid oleme üleriigiline moodsa kunsti muuseum. Meie jaoks on oluline, et lisaks näitusele saame pakkuda ka itaaliakeelset kataloogi ja Konrad Mägi elulooraamatut, sest muuseumide funktsioon pole ainult kunsti eksponeerimine, muuseumid on uurimiskeskused, mis peavad tutvustama kunsti laiemalt. Seda näitust toetame veel giidi juhatatud tuuridega, ka lastele pakume eraldi programmi, ja nagu alati, siis ka nüüd teeme spetsiaalselt välisajakirjandusele tutvustava ürituse.

Itaalia ajakirjandus on olnud seni väga tähelepanelik ja heatahtlik. Seega ma arvan, et suudame kõnetada Itaalia publikut.

Olen juhtinud seda muuseumi 2015. aastast. Meie kontseptsioonis on väga tähtsal kohal avatus, see tähendab seda, et peame olema võimelised astuma dialoogi teiste maade kunstiga ning tutvustama just laiemale publikule tundmatuid kunstnikke.

Kui meile tehti ettepanek, siis olime sellest kohe vaimustuses. Korraldamises on kõik sujunud suurepäraselt, kõik on toimunud ülimalt professionaalselt. Oleme koostöö üle Eesti Kunstimuuseumiga õnnelikud.

Muuseumi kuraator, näituste direktor Giovanna Coltelli:

Kui see ettepanek meile tehti, olin alguses üllatunud, sest ma ei teadnud Konrad Mägi loomingust midagi. Aga kui lugesin raamatut ja nägin tema töid reaalselt, siis olin positiivselt üllatunud. Sest Konrad Mägi on maalija, kelle töid ei saa reprode põhjal hinnata, tema töid peab nägema. Meid võlusid Konrad Mägi suurepärased värvid ja tema looduse käsitlus, seepärast otsustasime, et tema tööd sobivad meie galeriisse.

Itaalia kunstiajaloost on võimatu tuua paralleele Konrad Mägiga, sest Mägi eluajal domineeris meil futurism ja üldisemalt 20. sajandi avangard. Mägi Itaalia maalide ja toonase Itaalia kunstiga on väga raske leida kokkupuutepunkte, aga seda tegelikult polegi hetkel vaja. Tänapäeva publikule on sada aastat tagasi tehtud kunst sama kauge kui Konrad Mägi maalid.

Usun, et Itaalia publik leiab tee siia näitusele ja reageerib hästi. Väga sageli on tänapäeva näitused ehitatud mingi objekti-eseme või installatsioonide ümber, aga suur hulk publikut tahabki näha traditsioonilisemat maalikunsti, ja just seda esindab Mägi väga kõrgel tasemel.

Meie näituse eesmärk on näidata Itaalia publikule Konrad Mägi loomingut. Kuna näitus sündis Eesti ja Itaalia kultuurikoostöö raames, siis teine eemärk oli ka tugevdada kultuurisidemeid, tutvustada Eestit kui kunstiriiki. Tegemist on maalijaga, kes võib olla kõrvuti kõigi teiste Euroopa suurte kunstimeistritega. Seega on väga loomulik, et Konrad Mägi tööd Itaaliasse ja siia muuseumi jõudsid.

Kas publik selle näituse vastu võtab, saab öelda alles näituse lõpus. Aga üldiselt on Itaalia publik piisavalt uudishimulik, et tulla uurima just maalikultuuri, mida üldse ei tunta. See fakt, et Eesti on tundmatu kunstiriik, pole iseenesest takistuseks.

Meie muuseumi missioon on näidata 19. ja 20. sajandi kunsti, aga samas olla avatud kõigele uuele. Me tahame olla koht, kus itaallastel oleks võimalik tutvuda ka välismaa maalikunstiga.

Minule meeldivad Konrad Mägi töödest kaks perioodi: muidugi Itaalia maalid, sest nendega on mul side, aga muljet avaldavad on Saaremaa maastikud. Kõik need tööd on väga tugevad, emotsionaalsed, neis on tunda pinget, näha kunstniku põlemist.

Eestlastel pole absoluutselt põhjust häbeneda. Konrad Mägi on kunstnik, kes sobib selle ajastu suurte kunstike kõrvale.

Eesti Kunstimuuseum on suur ja huvitav muuseum, kus on ka põnev kaasaegse kunsti kollektsioon. Olen teinud koostööd nii Orsay, Tate'i ja kõigi teiste suurte galeriidega, saan öelda, et Eesti Kunstimuuseum on  professionaalsuse poolest samal tasemel. Väga meeldiv kogemus, eriti arvestades, et palju tööd sai tehtud distantsilt. Ehkki me ei räägi sama keelt, jagame siiski sama muuseumikeelt.