Eestis ilmub aastas ligikaudu 4000 uut raamatut

Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet seab rahvusraamatukogu trepigaleriis üles näitust kirjastuste liidu möödunud aasta menuraamatutest. Urmeti käes on võiduraamat, Sofi Oksaneni «Puhastus».

FOTO: Peeter Langovits

Kaidi Urmet, Eesti Kirjastuste Liidu juht: 

Eesti ISBN Agentuuri andmeil on Eestis viimastel aastatel ilmunud ligikaudu 4000 uut raamatut. 2014. aasta oli uute nimetuste osas rekordiline – registreeriti üle 4400 uue nimetuse (25 aasta jooksul on rohkem nimetusi olnud vaid 2008. aastal, mil registreeriti 4685 uut nimetust), viimasel paaril aastal on nimetuste arv olnud väikeses languses – 2015. aastal registreeriti 3976 uut nimetust, 2016. aastal aga 3800 uut nimetust.

Ilukirjandusteoseid ilmub meil aastas enim – 2016. aastal ilmus 832 nimetust, neist 666 olid proosateosed, millest omakorda algupärandeid oli 198. Seega kuulus enamik ilmunud proosateoseid tõlkekirjanduse alla.

Ilukirjandusteoste keskmine tiraaž oli eelmisel aastal 900 eksemplari. Suurimates tiraažides ilmusid lasteraamatud – ilmus 778 uut nimetust ja nende keskmine tiraaž oli 1550 eksemplari. Ka tarbekirjandusteoste (rakendusliku sisuga raamatud (Raamatukogusõnastik, Eesti Rahvusraamatukogu)) keskmine tiraaž on natuke üle 1500 eksemplari, nii et ilukirjandus on igal juhul žanr, mida loetakse ja mille raamatuid soetatakse vähem.

Nõustun Triinu Tammega, et Loomingu Raamatukogu täidab väärtkirjanduse nišši ja rikastab meie kultuuriruumi. Enamik neist teostest jääksid ilma toetuseta eesti keelde tõlkimata ja ilmumata.

Tagasi üles