/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/05/02/5330841t1h16f8.jpg)
26.-29. oktoobrini toimuval Soome sajandale sünnipäevale pühendatud Helsingi raamatumessil on Eestil programm, mis avab messikülastajatele Eesti ajalugu nii ilu- kui ka mõttekirjanduse kaudu.
Helsingi raamatumessil arutletakse Eesti ajaloo üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal ilmus Soomes kolm Eesti ajalugu, kultuuri ja kirjandust käsitlevat teost: Seppo Zetterbergi «Uusi Viron histooria» (SKS), mis annab ülevaate Eesti ajaloost alates jääajast kuni mulluste presidendivalimisteni. Juhani Salokandle «Nuoren Viron omatunto» (Vastapaino) tutvustab Soome lugejale A. H. Tammsaare elu ja loomingut Eesti aja- ja mõtteloo kontekstis. Raamat ilmub peagi ka eesti keeles. Silja Vuorikuru elulooraamat «Aino Kallas - maailman sydämessä» (SKS) räägib Soome ja Eesti ühisest kirjanikust, kes sai inspiratsiooni Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Messil arutlevad need Eestit läbi ja lõhki tundvad kirjanikud, millest on tingitud soomlaste ja eestlaste mõttemaailmade erinevus, nii et aeg-ajalt on meil teineteisest raske aru saada. Kas põhjus peitub erinevas ajaloos või on just see miski erineva ajaloo põhjuseks?
Kirjanikud Sirpa Kähkönen ja Ilmar Taska vestlevad Eesti ja Soome lähiajaloo sündmustest, millest ei ole juletud, tahetud või lubatud rääkida. Ilukirjandus võimaldab näidata, mida tundsid ajaloosündmuste keerises tavalised inimesed. Vestlus on inspireeritud tänavu soome keeles ilmunud Ilmar Taska romaanist «Pobeda 1946» (WSOY, tõlkija Jouko Vanhanen) ja Sirpa Kähköse eesti keeles ilmunud romaanist «Graniitmees» (Varrak, tõlkija Piret Saluri). Mõlemat vestlust juhib ajakirjanik Rain Kooli.
Messil tutvustab oma viiendat soome keelde tõlgitud teost Tõnu Õnnepalu. «Paradiis» (Kirjokansi, soome keeles «Paradiisi», tõlkija Jouko Väisänen) kujutab üht Hiiumaa küla ja selle elanikke aastatel, mil Eesti sai jälle vabaks. Kirjastaja on nimetanud romaani üksinduse ja armastuse ülemlauluks. Autorit ja tõlkijat intervjueerib Juhani Salokannel.
Nüüd on ka soome keeles olemas kuuskümmend aastat tagasi kümnetes keeltes ilmunud ja rahvusvahelist tunnustust võitnud «Purjetamine vabadusse» (Arktinen Banaani, soome keeles 1Purjehdus vapauteen», tõlkija Jouko Vanhanen). 1945. aastal Soome ja Rootsi kaudu Ameerikasse põgenenud Voldemar Veedami raamat on lugu kuuteistkümne Eesti pagulase neli ja pool kuud kestnud ohtlikust merereisist üle Atlandi. Raamatu väljaandjaid Meelis Niinepuud ja Asko Künnapit intervjueerib soome kirjanik Antti Tuuri, kellelt peagi ilmub eesti keeles romaan «Igitee». See on jutustus Nõukogude Venemaale sotsialismi ehitama läinud soomlastest. Romaani põhjal tehtud Soome-Eesti koostööfilmi saab detsembrist näha ka Eesti kinodes.
Eestil on raamatumessil oma boks (6 E 91), kus Kirjastuste Liidu juhataja Kaidi Urmet tutvustatab uut eesti kirjandust. Eesti programmi koordinaator on Järvi Lipasti. Eesti esinemist Helsingi raamatumessil toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.