Aarne Ükskülale tulid austust avaldama sajad inimesed

Kuus päeva tagasi lahkus meie seast armastatud näitleja, suur õpetaja, hinnatud kolleeg, mõistev sõber, hea isa ning suurepärane vanaisa ja vanavanaisa Aarne Üksküla (21. september 1937 – 29. oktoober 2017). Viimasele teekonnale asus suur näitleja Kaarli kirikust. 

Tõetunne, see ükskülalik joon kerkis paljude kolleegide, sõprade, õpilaste, vaatajate meelde suure näitleja lahkumistunnil. «Püüd elada ja mängida endast parimat andes, oma töö ja kaasteeliste vastu lugupidamist tundes, tõde ja täpsust taotledes, nõnda, et sellesse mahuks samas kõik loomuldasa inimlik, elu komöödia ja tragöödia, siiras naer ja hinge valus peenus. Aarne Üksküla on tema lihtsa loomuse juures nimetatud aristokraadiks eesti näitlejate hulgas – lisaks erakordsele andele märgib see ka tema usaldusväärsust. Näitlejana, õpetajana, kolleegina.» Nii kõlas lõik Eesti teatrite ühises järelehüüdes Aarne Ükskülale.

Hüvastijätt Aarne Ükskülaga toimus täna, 4. novembril Tallinnas Kaarli kirikus. Lähedased palusid lilli ja pärgi mitte tuua, vaid võimalusel teha annetus Kaarli kiriku oreli taastamiseks. 

Kultuur on mälu. Eesti, eestlased, kes on näinud Aarne Üksküla laval või ekraanil, eesti teater ja eesti kultuur jäävad Aarne Üksküla mäletama. Igavesti. Üksküla oli ja on SUUR NÄITLEJA, eeskuju ja õpetaja. Teatrite järelhüüe lõppes lubadusega: «Ükskülalik puhtus, selgus, partnerlus, huumor, headus on Eesti teatri jaoks – ja tegelikult ju Eesti jaoks – oluline igavesti ning me hoiame seda tänulikult oma mälus, mõttes ja teos.»

Kaarli kirikus jäi kirikuõpetaja kõnest kõlama mõte, et Aarne Üksküla oli inimene, kes elas teistele. «Talletagem tema mälestus enda mõtetesse,» ütles kirikuõpetaja. 

Ka Lembit Petersoni järelhüüe algas sarnasel toonil. «Aarne on öelnud ühes raadiointervjuus 15 aastat tagasi, et tuleb alati mõelda teise inimese peale. See on tähtis,» ütles Peterson.

«Peab olema suur hea inimene, et näha ilu ja aidata teisi seda nägema panna. Aarne oli selline inimene,» jätkas ta.

«Näitlejal on tuhat keha, tuhat häält ja tuhat nägu. Kas ka tuhat hinge?»

Postimees langetab leinas pea.

Tagasi üles