Täna, 7. novembril möödub 70 aastat sõjajärgselt taastatud Estonia maja avamisest.
Täna on Estonia ajaloos eriline päev
Pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul sai tabamuse ka Estonia hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940. aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ning Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist.
Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, kuid ülejäänud fassaadide väljanägemine muutus põhjalikult. Samuti ei olnud uues projektis enam äri- ega restoraniruume. Likvideeriti ka seni hoone keldrikorrusel asunud turulaoruumid. Seevastu oli ette nähtud laiendus nii teatri- kui ka kontserdisaali publiku- ja tööruumide, eriti aga lavatehniliste kõrvalruumide osas.
Saalide puhul pidas Kotli oluliseks jääda esialgse lahenduse juurde, ent interjöör kaotas oma juugendlikud jooned ning muutus klassitsistlikult rangemaks. Sõjajärgse taastamistöö käigus maalisid kunstnikud Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits 1947. aasta suvel Estonia teatrisaali lakke suuremõõtmelise (91 m²) laemaali, mis valmis kõigest pooleteise kuuga. Kolme autori monumentaalne ühistöö pälvis tollal ka kriitikute heakskiidu.
Kuigi Estonia hoone ehitus jõudis täielikult lõpule alles 1951. aastal ning kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti talveaiaks 1991. aastal, avati Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projekti järgi taastatud teatrimaja 7. novembril 1947. Tähtsa sündmuse puhul toimus kontsert, mille avalooks oli Heino Elleri sümfooniline poeem «Koit». Avamispidustuste teises osas etendus Eugen Kapi ballett «Kalevipoeg».