Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Shanghai ajalugu — niipalju, kui vaja

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Shanghai. Üle ligi 800-aastase Jing’ani Buda templi katuste naeratab Diori reklaam | FOTO: Hendrik Alla

Lõuna-Hiinas Jangtse jõe deltas asuvas Shanghai linnas elab praegu ligi 25 miljonit inimest ja linn kasvab kohutava kiirusega. Rahvaarvult on see suurim Hiina linn. Peking jääb siit 1000 ja Hongkong 1200 kilomeetri kaugusele.

Juba enne meie ajaarvamise algust asus praeguse linna kohal väike kaluriküla, millest 17. sajandiks kasvas suur sadamalinn. Oma praeguse vormi ja vaimu sai see aga tänu inglastele.

Inglased nimelt vajasid Hiina teed, aga hiinlased müüsid seda vaid hõbeda eest. See ei saanud olla jätkusuutlik äri ja nii tutvustasid inglased hiinlastele oopiumi, mida nad Indias suurel hulgal ja odavalt toota võisid. Turg neelas uue toote alla ja äri läks hästi, see tasakaalustas teekaubanduse defitsiiti.

Nüüd nägid võimul oleva Qingi dünastia valitsejad, et nii edasi minna ei saa, ning asi läks nugade peale. Esimeses oopiumisõjas said hiinlased tehniliselt ja sõjaliselt ülekaalukate inglaste käest lüüa, Nankingi rahulepinguga 1842 avati viis Hiina linna Euroopa kaupmeestele ja britid said õiguse rajada Shanghaisse alaline esindus, kontsessioon. Hiljem järgnesid prantslased, ameeriklased jt läänejõud.

Pärast punaste võitu Vene kodusõjas emigreeris linna hulgaliselt vene valgeid, kes tõid kaasa oma kultuurimõju. Shanghai õitseaeg oli eelmise sajandi esimene pool, eriti 1920.–30. aastad, mil sellest sai maailmalinn. Seda nimetati «Pariisiks idas, New Yorgiks läänes». Arhitektuurihuvilisele pakuvad huvi tol ajal rajatud art déco kvartalid.

Sellele järgnes Teine maailmasõda, Jaapani okupatsioon ja kommunistide võimule tulek. Viimased nimetavad Shanghaid «Hiina revolutsiooni hälliks». Pärast esimees Mao surmaga lõppenud kultuurirevolutsiooni 1976. aastal hakkas elu jälle rööbastesse minema. Alates sajandivahetusest lõi Shanghai eriti võimsalt õitsele, sellest sai üks maailma finantskeskusi. Selle linna õhus hõljub eriline amalgaam, mis moodustub 3000-aastasest hiina kultuurist ja lääne mõjust, kapitalismist ja kommunismist.

Tagasi üles