Kuidas tappa kodutaime

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Wu-Tang Clan «Saga Continues».
Wu-Tang Clan «Saga Continues». Foto: promo

Wu-Tangi põhiprodutsent RZA oli kunagi hiphopi Bobby Fischer ja Wu musta heli müür nagu ajumäng. See oli transtsendentaalse kollapsi must müstika, sünteetiline hardcore-fonograafia. Mida aeg edasi, seda vähem aga loodetakse Wu’lt, ja kui põhjuseid otsima hakata, saab vist üha selgemaks, et üks oli Ol’ Dirty Bastardi surm. 

Wu-Tang Clan

  • «Saga Continues» (Eone)
  • Hinne: 3

Rap Pages küsis Dirtylt, kui vanalt ta räppima hakkas. «Since I came out my momma’s ass,» ütles Vana Räpane. Ema ja isa istusid tihti diivanil ja laulsid. Mida vanemad Dirty muusikast arvavad? «Ütlevad: «Hull neegus oled. Hull!»» Dirty vanemad ei pahanda, et Dirty nii palju vannub. Meil kõik kuueaastased juba vannuvad nii, lausub Dirty. Probleem on pigem see, kui laps on loll.

Wu hakkas hiphoppi kung fu’ga segama sellepärast, et filmivõitlejad olid alati teravad, räpp aga on ju lahing. «Wu-Tang ongi neegustele ärapanemine,» ütles ODB. Wu tahtis stiili, mis oleks terav. Nagu mõõk. Kahe teraga mõõk. «Lööks neegustel pead otsast,» ütleb Dirty. Wu võiks siis teha filmi, mille lavastaks John Woo (kes sel ajal oli väga kuum)? Just nii, ütleb Dirty, tema me võtamegi. «Me keeldumisega ei lepi. Ta teab meid. John Woo saatis mulle kirja. John Woo, mu lemmikrežissöör. I love that nigga

Dirty oli perfektsionist. Ta alustas soolodebüüdi salvestamist enne Method Mani, aga Meth sai oma debüütplaadi varem välja. Dirty kirjeldas oma stiili seguna ooperist, hiphopist, Patti LaBelle’ist ja Janis Joplinist ja just see ilmselt puudub Wust praegu. Dirty ütles, et tema kontsertidele ei tulda istuma. Ei, kui sinna tuled, hakkab jalg põntsuma. «Ma laulan teile nagu Diana Ross, Vandellas.» Sa tõmbaks nagu hauast vanu staare välja, Dirty. «Just, hauast! Hauast! Tõmban neeguseid hauast välja!» vaimustub Dirty ja lisab, et kui tema on laval, ei taha ta sinna kedagi, isegi mitte Led Zeppelini või – taas – Patti LaBelle’i. «Nobody fuckin’ with Dirt Bas’

Dirty oli nagu jota tänaval: kui tahad jotat mõista, pead temaga istuma ja jooma. Muidu te ei jõua ilmselt selle neeguse tasemeni, sõnas ta. Intergalactic tactics shine like metallics. Dirty stiili polnud võimalik imiteerida. See on nagu Elvis Presley stiil: sa ei saa seda imiteerida, sest sa pole Elvis, arvas Dirty. George Clinton uskus, et Dirty tõi hiphoppi mingi oma rütmi. Kanye West oleks andnud sõrme, et sellist häält saada.

Dirtyt tulistati. Kartis ta ka, et sureb? «Kindlasti mitte,» ütles Dirty. «I don’t play that dying shit

Wu uue plaadi on produtseerinud DJ Mathematics. Esimeses skit’is on kung fu filmide sämplid tagasi. «Tead, millised on tagajärjed, kui sa läbi kukud ega jõua Surmaalleele? Mina soovitan, et ära proovi,» ütleb kung fu meister nii vägeva häälega, et võid sinna mündi kukutada ega kuule kunagi sulpsatust.

«My price hiking like the pills Martin Shkreli sell,» räpitakse ka kohe avaloos «Lesson Learn’d», aga palju vist ikka õpitud pole. Sämplid poleks nagu isegi sämplitud, vaid uuesti mängitud. Method Man tulistab distsiplineeritult loos «People Say», aga isegi temal on siin ümberlükatud lehmade moodi palu ja «People Say» põhja soul mõjub kui Hispaania gripp. 

Tagasi üles