Kärgfestival liidab lühi- ja animafilmid

Laurence Boys ja Priit Tender, festivali PÖFF Shorts korraldajad. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kuhu kadusid PÖFFi programmist animafilmifestival Animated Dreams ja tudengifilmifestival Sleepwalkers? Õige vastus on, et panid leivad ühte kappi ja tulemuseks on esmakordne eksperiment PÖFFi ajaloos – lühifilmide festival PÖFF Shorts, mis sisaldab ka korralikku animaprogrammi. 

Siit-sealt on kuulda animatsioonisõprade turtsatusi: «Meil oli oma autonoomne festival, nüüd on meid alla neelatud»; «Kaome suure programmi sisse täitsa ära», «Mis see PÖFF Shorts tähendab, et teeme nagu need kaks sortsu ära või?».

Kuidas kahe festivali üheks saamine juhtus ning mis tegelikult ikkagi programmides muutus, räägivad lühifilmide programmi juht Laurence Boyce ning animatsiooniprogrammi juht Priit Tender.

-Miks Animated Dreams ja Sleepwalkers ühinesid?

Laurence Boyce: Otsus meid kokku panna tuli ülevalt poolt, aga mulle see idee meeldib. Näiteks Sleepwalkersi puhul tuleb juba uus nimetus PÖFF Shorts kindlasti kasuks, sest sõna sleepwalkers oli rahvusvaheliselt väga raske selgitada – ikka arvati, et see on žanrifestival, kus ilmselt näidatakse fantaasiafilme. PÖFF Shorts on konkreetsem ja arusaadavam ning samuti saime ühendada oma meeskonnad. Seega on tegu pigem rebrändinguga.

Priit Tender: Uus meeskond on meil tõesti väga tugev. Mõttetu on ju omada kaht meeskonda, kellest kumbki väga hästi ei tööta.

- Kuidas on ühinemine mõjutanud programmide sisu?

Boyce: Sisu on endiselt sama ning midagi pole kummaltki poolt vähemaks võetud. Minu arvates on seekord programmis isegi rohkem animatsiooni kui varem. Lühifilmide poole pealt on muutunud see, et meil pole enam Baltic Sea võistlusprogrammi, mis oli oma aja lihtsalt ära elanud. Varem oli ka PÖFFi põhiprogrammis Baltic Sea fookus, aga nüüd on see kadunud.

-Tender, olen kuulnud jutte, et Animated Dreams on nüüd suure festivali poolt alla neelatud ja animainimesed pole sellega rahul.

Tender: Üldiselt ma jagan seda mõtet, aga see pole minu otsus. Mina liitusin meeskonnaga siis, kui PÖFF Shorts oli juba sündinud, ja võtan seda kui eksperimenti. Oluline on see, et programmi mõttes ei ole ka ainimafilm midagi kaotanud. Lihtsalt nimi kaob. Animafilmide programmid ise on aga võib-olla isegi paremad kui varem.

Boyce: Minu jaoks on ka oluline see, et mõlemad programmid on säilinud.

Tender: Positiivne muutus on ka see, et oleme nüüd saanud väljapool oma võistlusprogrammi mõningaid kõrvalprogramme omavahel miksida. Näiteks programmis «Shorts piirideta kino» linastuvad kassetid «Late Night Love» ja «Late Night Comedy» on sel aastal esimest korda miksitud. Ning erootiline programm on nüüd, koos mängufilmidega, veelgi erootilisem, sest valik on ju lihtsalt suurem. Väga huvitav on näiteks üks läti lühifilm seksist....

Boyce: ... jah, see on film «Seitse ebakindlat seksistseeni. Esimene osa» («Seven Awkward Sex Senes. Part one»).

Tender: Kusjuures ma just lugesin, et tuli välja ka mängufilm «Svingerid» ja see on ka läti režissööri tehtud. Nii et lätlastel ja seksil on mingi seos.

Boyce: Filmi «Seitse ebakindlat seksistseeni. Esimene osa» režissöör Liene Linde on muide ka PÖFF Shortsi žüriis, nii et seda saab tema käest otse küsida!

-Milliseid filme või alaprogramme peab seekordsel festivalil kindlasti vaatama?

Boyce: Minu arvates on lühifilmide kõige suurem probleem selles, et inimesed arvavad, et lühifilm on filmitegijale lihtsalt harjutus. Katsetus, mida sa teed enne seda, kui hakkad tegema täispikki filme. Aga see ei ole nii. Me ei mõtle ju, et näiteks Kafka novellid on halvad, sest ta kirjutas need enne oma romaane. Mina tahan näidata publikule väga häid lühifilme. Näiteks on meie kavas «Laine» («Wave»), mille kaasrežissöör on Benjamin Cleary, kes võitis mõni aasta tagasi Oscari. Ning samas on meil Ukraina film «Tehniline paus» («Technical Break»), mis on hämmastav tehniline saavutus ja mis just alustas oma festivalielu. Mulle meeldib, et saab näha väga erinevaid asju.

Tender: Meil on tudengite võistlusprogramm ja rahvusvaheline võistlusprogramm ning esimest korda on kavas ka rahvuslik võistlusprogramm, kus on nii mängufilme kui ka animatsioone. Peale selle on meil veel ka Panoraami alaprogrammis Vene fookus ja Poola fookus. Vene fookuse nimi on «Piirivalvurid», aga see ei ole mitte mingi militaarkampaania, vaid tähistab piiri elu ja surma ning unenäo ja reaalsuse vahel. Üsna sürreaalne ja psühhedeelne programm seega. Mati Küti retrospektiiv on samuti kavas.

Samuti paneme sel aastal Balti Filmi- ja Meediakooli üles virtuaalse reaalsuses installatsiooni. Taani animaatorid Michelle ja Uri Kranot on loonud animeeritud filmi «Nothing happens», mida publik saab virtuaalreaalsuses kogeda. Võimalus saada tugev isiklik kogemus.

-Vaadates lühifilme suurte filmifestivalide kontekstis, on ju näiteks Berlinalel  lühifilmiprogrammid esimesed, mis välja müüakse. PÖFFil aga vist lühikatele väga palju publikut ei tule.

Boyce: Ma arvan, et olukord on palju parem, kui see oli kunagi ammu. See aasta ongi meile väga oluline, et katsetada ja vaadata edasi, mis saab. Ja nagu juba öeldud, on põhiline see, et tuleb muuta mentaliteeti, et lühifilm ei ole katsetus enne täispikka. Ning Berlinalel on võrreldes meiega olnud ju ka 40 ekstra aastat, et oma publik välja kujundada.

Tender: Neil on ju ka palju vähem seansse. Ning tegelikult neid ei saa ikka omavahel võrrelda, sest meil polegi olemas A-klassi festivali, kus oleks ka eraldi lühifilmifestival. Cannesʼis vist näiteks toimub vaid animatsioonipäev. Kuid seda võib küll öelda, et animatsioonist arusaamine on tänapäeval kõvasti muutunud ning keegi ei arva enam, et need on multikad. Animatsioon on kõrgel tasemel ning see on väga võluv meedium neile, keda huvitavad uued tehnoloogiad.

- Priit Tender, milline animafestivali sihtgrupp üldse on – on see kitsas festival friikidele või peaks sinna tee leidma ka n-ö tavainimene?

Tender: Ma pole kunagi tavainimesega rääkinud, ei tea... (Naerab.) Aga arvan, et ilmselt on üks meie sihtgruppe kunstiharidusega inimesed. Kõik, kes tegelevad reklaami, disaini, graafilise disaini, muusikavideotega jne. Ning kindlasti on EKA animatsioonitudengid kohal. Kui neil on raha.

-Nii et publiku mõttes on animafilmide festival PÖFF Shortsi hõlma all isegi paremas seisus?

Tender: Ma arvan, et nüüd saavad ka filmtegijad rohkem omavahel kokku ning kindlasti saab ka festivali üldine atmosfäär olema palju elavam, sest sünergiat on nüüd rohkem.

Boyce: Ja kuna kõik on alles tööprotsessis, siis me alles vaatame, kuidas inimesed selle kõik vastu võtavad, ja tegutseme selle põhjal järgmistel aastatel edasi.

Tender: Ma olen ka kuulnud, et inimesed ei seostanud Animated Dreamsi ja Sleepwalkersit PÖFFiga, vaid arvasid, et need on iseseisvad festivalid. Kuid nüüd on meid reklaamitud rohkem osana suurest PÖFFist, mis võib samuti meile rohkem publikut tuua. Ideaalses maailmas muidugi oleks festivali nimi «PÖFF Shorts and animation». Suur probleem on siin minu arvates ka see sõna PÖFF ise, mida välismaalastele on raske selgeks teha. Välismaalased teavad ikka Black Nights Film Festivali.

-Priit Tender, mida ütlete animatsioonitudengitele, kes kurdavad, et miks meil ei ole enam meie enda festivali?

Tender: Ma ütlen, et me pole midagi kaotanud. Nad peaksid vaatama kataloogi, kus on kõik olemas. Ja ma oleksin väga üllatunud, kui leidub tudeng, kes suudab kasvõi poole sellest programmist ära vaadata. Selline inimene võib julgelt minu juurde tulla ja ma teen talle õlle välja!

Boyce: Midagi pole kadunud. Kui animatsiooniinimesetel on mingi probleem, siis see tähendab vaid seda, et nad ei taha lühifilmiinimestega hängida.

- Mis teie oma tunded on, kuidas eksperiment õnnestub?

Tender: Ma olen väga põnevil, et näha, mis sellest siis lõpuks välja tuleb. Nii on otsustatud ja teeme oma parima. Ainus asi on nüüd vasardada animatsiooniinimeste peas, et minge PÖFF Shortsile ja seal näete ka animatsiooni.

Boyce: Ma arvan, et ka reklaami poolelt on olukord hetkel parem. Näiteks koduleht ja 20-sekundised reklaamklipid, mis iga filmikassetti tutvustavad, on väga head.

Tender: Tuleviku mõttes on see aga võimalus miksida omavahel kokku rohkem programme. Praegu me sellega veel väga kaugele ei läinud, sest see on testaasta. Aga animatsioonid ja lühifilmid miksituna on ilmselt ka publikule atraktiivsemad.