:format(webp)/nginx/o/2017/11/15/7314147t1h7fc5.jpg)
Alates reedest, 24. novembrist on Kumu kunstimuuseumis avatud Eesti kunsti klassikute sarja kuuluv näitus «Andres Tolts. Maastik vaikeluga». Klassikute sarja eesmärk on tõsta esile 20. sajandi teise poole märgilisi Eesti kunstnikke, kelle looming on suunanud laiemaid protsesse siinses kunstiajaloos.
Andres Tolts (1949–2014) oli üks Eesti kunsti suurimaid radikaale ja konservatiive. Ta oli kunstnik ja disainer, keda huvitas nii igapäevareaalsus kui ka kunsti võime seda reaalsust korrastada. Toltsi teosed käivad argiste materjalidega ümber aristokraatliku elegantsiga ning otsivad ümbritsevast visuaalseid paradokse.
Andres Tolts õppis aastatel 1968–1973 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis tööstuskunsti ehk disaini erialal. See oli aeg, mil suur osa Eesti kunsti tulnud uuest energiast pärines disaini- ja arhitektuuritudengitelt, kes huvitusid aktiivselt oma elukeskkonnast ning küsisid, kuidas kunstnik seda keskkonda mõjutab ja kujundab.
Koos Leonhard Lapini ja Ando Keskkülaga kuulus Tolts rühmitusse SOUP '69, mis teostas 1960. aastate lõpul Eesti kunstis n-ö kontseptuaalse pöörde. Nad ei pidanud kunsti tegemisel esmatähtsaks mõne tehnika valdamist, vaid ideed, mida võib väljendada erinevate vahenditega. Kunstniku ülesandena ei näinud nad mitte uute reaalsuste kujutlemist, vaid olemasoleva reaalsuse uut laadi mõtestamist.
1980. aastatel sai Toltsist üks postmodernismi maaletoojaid ja selle hoiakute veendunud järgijaid. Sel ajal kujunes välja tema teoste kinnismotiivide ring: kalad, linnud, ekraanid, rulood, hüljatud või tähenduseta arhitektuuriobjektid, vaikelud ja maastikud ning nn «pilt pildis» motiiv. Tolts seisis selle eest, et tuua esile visuaalse kujundi eriomane kõnekus, ning pidas kunsti ülesandeks inimeste visuaalse tundlikkuse arendamist. Tema teosed pole ümbritseva peegeldused või aknad teistsugusesse maailma, vaid teevad alati nähtavaks oma pildiks olemise.
Näitus Kumu kunstimuuseumi IV korruse B-tiivas jääb avatuks 1. aprillini 2018.
Näituse kuraator Anu Allas ja kujundaja Tõnis Saadoja
Graafiline kujundaja Tuuli Aule
Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone kogust ning erakogudest.
Näitusega kaasnevad üritused: