PÖFFi lühiarvustus: kõik mendid polegi tõprad

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

«Kolm reklaamtahvlit linna servas» linastub PÖFFil

FOTO: Kaader filmist

Kuula artiklit

Oma tütre vägivaldselt kaotanud Mildred (Frances McDormand) seab koduse Missouri kolkalinna servale üles kolm tahvlit, mis peaksid pöidlaid keerutava politseinike tagumike alla tule süütama. Ka Eesti publikule tuntud Martin McDonaghi («Palgamõrvarid Brügges», «Seitse psühhopaati») uus film jutustab ohtra musta huumoriga pipardatud loo kaotusvalust ja inimlikust lollusest.

  • «Kolm reklaamtahvlit linna servas» USA 2017
  • Režissöör Martin McDonagh, osadesFrances McDormand, Woody Harrelson, Sam Rockwell
  • PÖFFi linastused 17., 19. ja 25. novembril, kestus 115 minutit
  • Linastus programmis Panoraam

Oma tütre vägivaldselt kaotanud Mildred (Frances McDormand) seab koduse Missouri kolkalinna servale üles kolm tahvlit, mis peaksid pöidlaid keerutava politseinike tagumike alla tule süütama. Ka Eesti publikule tuntud Martin McDonaghi («Palgamõrvarid Brügges», «Seitse psühhopaati») uus film jutustab ohtra musta huumoriga pipardatud loo kaotusvalust ja inimlikust lollusest.

McDonaghi eelmistest filmidest on «Kolm reklaamtahvlit» küll paari pügala võrra tõsisem ning huumorgi karmim, kuid naerupahvakad täitsid ka selle teose vaatamisel saali. Melodramaatilised diloogid vahelduvad kiires järjestuse võllanaljade ja vägivallaga. Enamasti ongi tonaalsuse järsud muutused stseenide puändiks ja tegelaste keerukate suhete ootamatute fassaadide avaldumine huumori peamiseks allikaks. Keegi siin filmis pole läbinisti hea või, hoidku selle eest, paha. Publikule antakse mõista, et kõik tegelased, ajagu nad vaataja meelest ükskõik kui õiget asja, on üheskoos selles samas halenaljakas supis. Mulle jäi silma Mildredi ja politseiülema Willoughby (Woody Harrelson) ühest äärmusest teise kõikuv suhtlus. Vaevu viis minutit vältavas dialoogis vahelduvad püha viha, hoolitsus, poisikeselik riukalikus.

Väikelinn Ebbing on täis kummalisi ja enamasti õnnetuid tegelasi, kelle elude üle stsenaarium hoolivalt aga natuke ka osatavalt nalja viskab. Filmi jooksul osutuvad kõik kangelased nõmedateks ja kõik nõmedikud vähekegi kangelaslikeks. Tihe ja ladus stsenaarium, mille kirjutas filmi lavastaja, hoiab loo tempo kogu aeg üleval ning vaatajale antakse vähe aega ühest mõttest tüdineda kui juba avatakse loo uusi aspekte. Stsenaarium võitis ka selle aasta Veneetsia festivalil parima tiitli.

Kui teile meeldivad McDonaghi eelmised filmid või lihtsalt elu tõsiduse üle irvitavad filmid, siis võib «Kolme reklaamtahvlit» teile kindlasti soovitada. Tempokas lugu, mis valimatult irvitab kõigi inimeste üle sobib igaühele, kes usuvad, et kuigi elu on traagiline ei jää muud üle kui selle üle naerda.

Tagasi üles