Reigo Ahven tahab luua New Yorki Eesti kultuuriesindust

Eesti Muusikaauhindade õhtujuht on trummar Reigo Ahven. Pilt on tehtud Tallinnas Tatari tänava klubis Philly Joe's. Foto: Rene Jakobson

Reigo Ahvena plaan on ambitsioonikas: komandeerida Tallinna džässiklubi Philly Joe’s aastaks-pooleteiseks Manhattanile ja teha sealsest klubist Eesti Vabariigi 100. sünniaastal New Yorgis meie kultuuri (ja ettevõtluse) saatkond.

1. jaanuaril nelja-aastaseks saav džässiklubi Philly Joe’s asub otse Tallinna südames Vabaduse väljaku naabruses Kawe Plaza taga. Paljudele on ta ent seni täiesti tundmatu paik, sest sinna minekuks peab teadma, et klubi leiab õue pealt keldrist. «Kõik ei peagi seda teadma,» arvab üks klubi omanikke, löökpillimängija Reigo Ahven. «Aga need, kes teavad, tulevad siia uuesti tagasi.» Ning mitte üksnes publik, vaid ka džässmuusikud kogu maailmast.

Tallinnas klubi avades olid Ahvenale eeskujuks Manhattani džässibaarid, nagu Village Vanguard, mis samuti sügaval keldris elamusi pakub. «Need kõik on analoogklubid nagu meiegi oma,» ütleb Ahven, kes näib armastavat sõna «analoog», ta kordab seda üsna sageli. Lahtiseletatult: ei midagi kõrgtehnoloogilist – väike ruum, väike lava, live-muusika, suurema võimenduseta, ning publik ja muusikud peaaegu koos, nagu džässiklubides alati on olnud.

Tuleva aasta 2. jaanuaril kustutatakse Kawe Plaza taguses 80 inimest mahutavas õdusas saalis aga lõplikult tuled. Hoone, kus baar tegutseb, müüdi maha ja seal avatakse hotell. Reigo vaatab nüüd aga sinnapoole, kust ise kunagi inspiratsiooni sai: veebruari lõpus plaanib ta Philly Joe’si pop-up-baari avada Manhattanil. Päris ajutine pop-up see muidugi ei tule, sest klubi tegutseks vähemalt aasta, ehk isegi poolteist. «Siis tulen kindlasti tagasi, sest lapsed peavad Eesti koolis käima ja eestikeelse hariduse saama,» on Ahven veendunud.

New Yorgis on plaan selline: üürida ruumid Manhattanil (trendikas Tribeca naabruskonnas on need juba leitud) ja sisustada need Eesti arhitektide kavandite järgi Eesti mööbliga. Aknale tuleb suur videoekraan, mis loob virtuaalse silla Eestiga. («Kui keegi meie külastajatest otsustab aknal nähtud pildi ajel Eestisse sõita, on see meie võit – need otsused langetatakse tänapäeval murdosa sekundi jooksul,» ütleb Ahven.)

Reigo Ahven Tallinnas Tatari tänava klubis Philly Joe's. Foto: Remo Tõnismäe

Samas pakutakse Eesti parimate restoranide toite ja suuresti Eestist toodud toorainest. Aga mitte ainult. «Kõige värskemaid porgandeid ei ole meil ju mõtet sisse lennutama hakata, vaid osta need ikkagi kohalikelt farmeritelt,» seletab muusikaärimees. Just nii kavatsetakse teha ka muusikaga: Eestist saabuvate muusikute jaoks on meie lava alati lahti, aga et õhtust õhtusse rahvast saali saada, hakkavad peamised esinejad olema ikkagi New Yorgi oma ja ka maailma džässitipud.

«Ma ise tunnen juba vähemalt sadat maailma džässi parimat, küll osa neist meilegi esinema tuleb,» märgib Ahven. «Aga me tõesti ei taha aknale panna silti «Estonia», sest see seaks liiga kindlad raamid. Aknale kirjutame «Philly Joe’s», mis on ameeriklastele kutsuvam.»

Tallinna ja varsti siis ka New Yorgi baari nimi on kummardus džässi legendaarsele löökriistamehele, kelle kodanikunimi oli Joe Jones. Kuna sama nimega muusik juba oli džässilaval, otsustati, et vanemast tegijast saab Papa Joe ja noorem, Philadelphiast pärit mees on Philly Joe.

Eelmisel aastal oli Ahven Saksamaal muusikamessil ja seal otsisid ta üles Ameerika muusikud, kes olid siirad tänulikud Philly-mehele seesuguse auavalduse eest. «Ja et Ameerika patendiameti info järgi ei ole riigis teisi samanimelisi baare, tuleb New Yorki «Philly Joe’s» Tallinnast», räägib Ahven õhinal, luues haaravalt pildi eesti kultuurisaarekesest New Yorgis.

Otsustan kerisele jääd visata, meenutades talle, et New Yorgis armastatakse pööraseid ideid enamasti vaid siis, kui need ka suurt raha sisse toovad. «Cash is king» («sularaha on kuningas») on kuldreegel, mis maksab ka siis, kui baariruumide omanik on suur džässifänn. Lõpuks ootab ta ikkagi üürimakset ning see ei ole väike.

«Jahmusin ka ise algul, kui kuulsin, mida Manhattanil üüriks küsitakse,» tunnistab Ahven. Esmalt pakuti talle üht ruumi sõbrahinnaga ja see oli 12 000 dollarit kuus, mis tundus hullumeelne. Ringi vaadates sai ta aru, et see oligi, jah, sõbrahind. Sihikul olevate klubiruumide eest hakatakse maksma kümneid tuhandeid kuus. Seepärast ongi oluline, et publikumagnetitena oleksid laval maailma džässitipud, kelle muusikat ümbritseb siis kõik Made-in-Estonia. Et sama maja keldris juba tegutseb džässiklubi, ei ole see džässipublikule tundmatu aadress ning kaks klubi saavad oma programmme ja esitusaegu koordineerima hakata, mis on suur pluss.

Ahvena projektil on tegelikult väga ameerikalik joon: selle peafinantseerijatena näeb ta oma toodangut New Yorki viia soovivaid Eesti firmasid, kellele oleks baar hindamatu reklaamivõimalus. Eesti riigilt on ta küll ka toetust küsinud ja jaatavaid vastuseidki saanud, kuid EASi ja teised riiklikud panused kavatseb ta panna reservfondi, mis avatakse üksnes juhul, kui baar oma käibest tõesti arveid kiirelt maksta ei suuda.

«Ei, und ma selle projekti tõttu kaotanud ei ole ega ärka öösel mõttega, et milline hullumeelsus,» ütleb trummipulki kindlalt käes hoidma harjunud Ahven. «Proovima peab. Ja New York on minu jaoks olnud alati selline koht, mis annab otsekui teraseproovi, näidates, kui tugev tegelikult oled.»

Tallinna kultuuripildist Philly Joe’s uuest aastast siiski päris ära ei kao – silmapiiril on uued ruumid. Ja huvitavaid plaane jätkub veelgi, näiteks rõhutada Eesti kübervõimekust. «Me ise sageli siin ei saagi aru, milline maine meil maailmas selles vallas on,» leiab Ahven, kes kavatseb luua interneti vahendusel Tallinna ja New Yorgi vahele džässisildu.

Õhtune kontsert Tallinnas oleks Manhattanil hea pärastlõunane kuulamine. «Ja kui New Yorgis täielikult lõpetame, on Philly Joe’s täiega tagasi Tallinnas,» lubab Ahven. «Maailma džässiringkondades on seda nime juba otseselt ikkagi Eesti pealinnaga seostama hakatud.»