PÖFF: laibavedu Ukrainasse, Vene külaelu ja fantastiline naine Tšiilist Mõned filmid viimaseid päevi!

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Flandria fookus PÖFFil, "Segaduses"

FOTO: Kaader filmist

Filmikriitik Aurelia Aasa annab veel mõned soovitused, millest ei maksa PÖFFil ilma jääda. Mõne filmiga on kiire!

«Easy» Itaalia, Ukraina 2017

Režissöör Andrea Magna

Easy oli kardisõidu tulevikulootus. Meie näeme meest tüseda ja elus pettununa rallimänge mängimas, kartulikrõpsupakk külje all. Seda päevani, mil Easy saab oma vennalt ülesande — ehitusplatsil hukkunud mees tagasi omaste juurde Ukrainasse toimetada. Egas midagi, kirst auto peal, asub Easy teele.

Juba Easyle otsa vaadates tajume, et mehel ei lähe elus kõik plaanipäraselt. Peagi leiabki Easy end Ukraina ääremaadelt. Ta ei tunne keelt, kõht on tühi, kirst vajab endiselt kohale toimetamist. Algab südamlik, muheda huumoriga road-trip komöödia, mis naljatleb elu absurdsuse üle.

Samal ajal püüab «Easy» mõtestada inimeseks olemist. Kui palju on meis kaastunnet, mõistvust oma kaasteeliste suhtes? Või jagubki seda veel ainult ääremaadel, kus inimesed on sunnitud kokku hoidma? Need on mõningad mõtted, mida naeruturtsatuste vahepeal mõlgutada. Kindlasti üks südantsoojendavamaid filme tänavuses PÖFFi valikus.

Linastub 3. detsembril, Tallinnas

«Külmutatud Karpkala» Venemaa 2017

Režissöör Vladimir Kott

Mõneti sarnaselt eelnevale, viib ka «Külmutatud Karpkala» vaataja maailmakärast hüljatud maailmasoppi, seekord Venemaale. Toimuva keskmes on Jelena (Marina Neyolova), kes saab teada, et eluaega pole jäänud enam kauaks. Soovimata ärimehest poega (Jevgeni Mironov) tülitada, haarab südikas vanadaam elu ohjad enda kätte, alustades matuste korraldamisega.

Ehkki surelikkusele ja kolkakülaelule vaadatakse filmis läbi tragikoomiliste prillide, aimdub taustal olukorra tegelik pale. Elu lõpusirgele jõudnud Jelena tunneb heameelt poja edu üle, samal ajal painab teda nukker üksildus. Naisele on trööstiks teised külaelanikud, teiste hulgas kuraasikas sõbranna (AlisaFreindlich), ent see ei asenda poega, kes pole ema juurde jõudnud juba aastaid. Too peab loengud, rääkides edust, telefon pidevalt näpus ja tihe graafik silme ees.

Vladimir Kott paljastab tühjaks voolanud külade lagunevad majad, külatänavatel pummeldavad joodikud, vanakesed, kes istuvad trepimademeil. Samas puudub filmist haletsus. Vaatajate ette tuuakse posu temperamentseid vene naisi, kes vaatamata oma eale suudavad ellu äratada iga küla. Ometi ei pöörata neile suuremat tähelepanu, ehk ainult valimiste aegu.

«Külmutatud Karpkala» kritiseerib eduühiskonna ükskõiksust, vankumatut individualismi, mis mõjutab üha enam ka peresuhteid.Tegu on läbinisti elujaatava linateosega ja nagu filmi nimi reedab, on siin oma roll mängida ka karpkalal. Tõeliselt muinasjutuline rännak.

Linastub 21. novembril Tallinnas

«Segaduses»  Belgia, Prantsusmaa 2017

Režissöör Fien Troch

«Segaduses» on raputav film noortest ja noorusest. Tänavusel PÖFFil on teisigi noorte identiteediga seotud filme. Näiteks mõjuv debüütvõistlusprogrammi film «Omaksed» ja Berliini peoskeenet avav «Axolotl Overkill». Noorte identiteet on teema, mida kirjanduses ja filmides on juba üksjagu lahatud. Fien Trochi värskeim linateos õigustab teema avamise aga täielikult.

«Segaduses» ei tegele pelgalt kooli-ja pereprobleemidega, vaid söödab vaatajatele märksa nõudlikuma süžeeliini. Filmi keskseks karakteriks on äsja vanglast vabanenud Kevin (Sebastian Van Dun), kes tädipoja kaudu tutvub teiste omavanustega.

Filmi muudab kõnekaks Trochi kaine reaalsetaju. Näeme koolinoori, kes veedavad õhtud parkimisplatsidel, pilluvad mõnitavaid kommentaare ja sülitavad pealtnäha kõigele, mis nende kogetuga ei ühti. Empaatia ja vastutus näivad võõras maa. Samal ajal puurib režissöör end mõningate noorte maailma, paljastades 17-aastate elude süngeid tahke.

Kevini valed valikud on viinud ta eemale kooliteest, tulevikuunistustest. Ta töötab tädi poes laomehena. Ent ta ei ole kaugeltki ainus, kelle elu saab karmi löögi juba lävepakul. On neidki, kelle jaoks ei näi silmapiiril olevat muud kui iseenda varjatud äng. 

Mitmed nimekad auhinnad võitnud linateos maalib karmi pildi noorte eludest. Teismelisi ei kujutata süütute lambukesena, ent Troch ei unusta, et on ka neid, kelle elu on kordades julmem kui esmapilgul näib. Läbinisti haarav film, mis imponeerib vanemaid ja nooremaid vaatajaid.

21. novembril Tartus, 3.detsembril Tallinnas

«Fantastiline naine» Tšiili 2017

Režissöör Sebastián Lelio

Möödunud Berlinalel esilinastunud «Fantastiline naine» on praeguseks mitmel pool laineid löönud. Pole kahtlust, et tegu on ühe hingestatuma filmipalaga PÖFFi valikus. 

Marina (Daniela Vega) elab ühes oma armastatu Orlandoga (Francisco Reyes). Idüll puruneb ühes mehe äkksurmaga, pärast mida satub Marina põlu alla. Marina leina ei varjuta mitte ainult Orlando lähedased, vaid ka haiglatöötajad, kes suhtuvad Marinasse kahtlustavalt. Viimast pelgalt seetõttu, et naine on transsooline.

Kuidas sai Orlando armastada naist, kes ei ole sündinud naisena, näib olevat kõrvalseisjate peades vasardav küsimus. Marina on nende jaoks kui sissetungija, oht, keegi, kelle olemust ei mõista ega soovitagi mõista. Poliitilise laenguga «Fantastiline naine» toob kinolinale alanduse, millega Marina peab igapäevaelus silmitsi seisma.

Toimuv kriibib hinge. Teisalt jääb kumama naise sihikindlus, mida transsooline näitlejanna Daniela Vega annab edasi tõelise veenvusega. Tegu on poeetilist, kohati Pedro Almodóvarilikku visuaalset keelt kõneleva linateosega, mis on läbinisti eluline ja südant puudutav.

Linastub 22.novembril Tallinnas

Tagasi üles