Eesti tänavakunstnik Edward von Lõngus jõudis üle-euroopalise (R)estart Reality tuuriga Taani pealinna Kopenhaagenisse, püstitades kolme strateegiliselt olulisse asukohta Eestit tutvustavad kunstiteosed. Kaasaegse kunsti keskkonna NOAR eestvedamisel üllatavad digitehnoloogiaga põimitud silmapaistvad teosed kokku koguni kümne Euroopa pealinna elanikke.
Edward von Lõnguse tegelased jõudsid Kopenhaageni legendaarsesse vabalinna
21. november 2017, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juulis alguse saanud tuuri käigus on (R)estart Reality jõudnud Brüsselisse, Rooma, Helsingisse ning Berliini, kus teoseid on näinud miljonid möödakäijad. Sel nädalavahetusel vallutati strateegilised paigad Kopenhaagenis, kus sajandivanused eestipärased karakterid oma professionaalse teostusega tähelepanu pälvivad. Kopenhaagenis leiab Edward von Lõnguse teosed Christiania vabalinnas, Westendi seintel ning ka ka osana DIAS Kunsthali (https://www.diaskunsthal.dk/) interaktiivsest väljapanekust Vallensbæki rongijaamas.
Kadri Uus, (R)estart Reality koordinaator ja NOARi kunstikeskkonna üks eestvedajatest, toob eelkõige esile teosed legendaarses vabalinnas Christianias, mis täna on hipiliikumise, anarhismil ja kollektivismil põhineva eluviisi tuntumaid paiku Euroopas. «1971. aastal loodud 850 elanikuga ning eraldi käibevaluutaga Christiania on juba oma olemuselt muust maailmast täiesti eristuv paik ning kindla peale ka sobiv paik tänavakunstile,» rääkis Uus. Christianias on oma koha leidnud legendaarne Siil ning Keerutaja-Maali.
Lisaks saab enam kui sajandivanuseid peomeeleolus ajarändureid näha Westendis (Vesterbrogade 67), ligi 10 meetri pikkusel ja 3 meetri kõrgusel seinal, kus Lõnguse teoste ilmumine äratas Uusi sõnul möödakäijates ohtralt elevust ja heakskiitvat tähelepanu nii visuaalse eristumise kui ka unikaalse virtuaalreaalsuse kaasamise tõttu.
«Westend Walls on hea näide linnaruumi lisavärvi toovast kodanikualgatusest. Väike aga entusiastlik mittetulundusühing Westend Walls on linna keskele loonud tänavakunstigalerii, mis koosnebki täpselt kahest vastastikku asetsevast kümnemeetrisest seinast, mis on lõuendiks tänavakunstnikele üle kogu maailma,» rääkis Uus. Teosed vahetatakse välja iga kolme kuu tagant ja kohalikud elanikud hoiavad arengutel aktiivselt silma peal.
Lõnguse tänavakunstiteosed ärkavad ellu ning räägivad oma loo Android ja iOsS rakenduse abil www.RestartReality.org/app.
Kes on (R)estart Reality tegelased ning milline on nende lugu?
Keerutaja-Maali
Maali on Eesti meister keerutamises ja tiirutamises. Tema pea ei hakka kunagi ringi käima. Selle võime võlgneb Maali looduslikule güroskoobile, mis käivitus tema ajus juba 3-aastasena.
Kodumaa patrioodina on Maali pühendanud suure osa oma talendist Eesti riigi, rahva ja kultuuri hüvanguks. Ta on ennastsalgavalt testinud külakiike, tuuleveskeid ja piirivalveradareid ning osalenud kõigil rahvuslikel tantsupidudel, pälvides sealjuures kõige vastupidavama rahvatantsija tiitli.
Ta on kindel kandidaat Eesti esimese astronaudi kohale ja kui põuaperioodil tekib vajadus vihma välja võluda, siis võib kogu rahvas julgelt Maali patenteeritud vihmatantsule loota.
Ats#Pets
Esmakordselt Euroopas! Eesti torupilli-electro parimad pojad – Ats#Pets – riigi sajandat juubelit tähistava turneega «Nagu torust tuleb».
Koduses Eestis on Ats#Pets jumalused. Nende hüpnootilised rütmid on läbi aastasadade aidanud eestlastel võidelda katku, näljahädade, Nõukogude võimu ja maitsetu estraadi vastu. Neil on kandev osa Eesti iseseisvumises, taasiseseisvumises ja electro-skeene peavoolustumises.
Skandaalne # nende nimes pole sugugi moodne hashtag, vaid pärineb juba bändi algusaegadest, tähistades vanglatrelle – julge sümbol iseteadvusest ja vastuseisust võõrvõimudele.
Kivikuningas Lembit
Kivikuningas Lembit on kõigi Eesti kivide ülemvalitseja. Tal tiksub turjal juba sada aastat, aga sammaldunud alamatega võrreldes võib teda lausa poisikeseks pidada. Vanade kividega on tal hea juttu puhuda, sest nii saab end märksa nooremana tunda!
Lembit austab kive väga ja tunneb igaüht neist nimepidi. Tema parim sõber, rändrahn Ragnar, tuleb Skandinaaviast. Temaga võiks Lembit vabalt kõnelda tavalises kivide ja kändude keeles, kuid mõlemad tahavad harjutada hoopis väljasuremisohus graniidi murret.
Kui Lembitul on igav, siis läheb ja istub ta mõnele kivile ja toksab kannaga, kuni kivi ärkab. Kivid ei pane seda pahaks, nad on üllatavalt jutukad. Neil on palju aega rääkida ja Lembitul kuulata.
Mis on Christiania?
Christiania on asum Kopenhaageni Christianshavni linnaosas, tuntud ka kui Vabalinn Christiania. Seal elab 34 hektaril umbes 850 inimest.
Christiania tekkis 1971. aastal, kui erineva taustaga inimesed (hipid) asustasid mahajäetud sõjaväekasarmud. Christiania on hipiliikumise, anarhismil ja kollektivismil põhineva eluviisi tuntumaid paiku Euroopas. Christianias on autode kasutamine keelatud. Ehkki praktikas kasutatakse Christianias igapäevasteks tehinguteks Taani krooni, kehtib seal ka kohalik raha, 1997. aastast münditav løn.
Otsuste vastuvõtmine toimub üldkoosolekul või piirkondade koosolekutel. Püsiv juht või juhtkond puuduvad, on vaid koosolekutel valitavad koosoleku juhatajad ja asjaajamisi korraldav-abistav kontor.
Piirkonna elanikud ostsid juunis 2012 riigilt ligi 10,3 miljoni euro eest ära suurema osa ligi 40-hektarilisest endisest kasarmualast.