PÖFFi soovitus: Venemaal pole lootust

Andrei Zvjagintsev film «Armastuseta» Foto: Kaader filmist

Kevadel Cannes'is esilinastunud Andrei Zvjagintsevi «Armastuseta» on karm lugu sellest, mis võib juhtuda, kui jätame oma kõige lähedasemad ilma emotsionaalsest tähelepanust.

Ning kui see on juba juhtunud, muutub inimene, kes kunagi täitis kogu meie maailma, monsteriks, keda me isegi oma vaateväljas ei talu. Halastamatult, kuid samas siiski peent musta huumori joont säilitades kujutab Zvyagintsev filigraanse detailsusega seda psühholoogiliselt tapvat õhkkonda, mille loob enda ümber paar, kes oleks pidanud juba ammu lahus olema. Ning kuidas seda tajuvad lapsed, kes käitumismustri omakorda edasi pärandavad.

«Ma ei ole kunagi kedagi armastanud. Ainult oma ema, kui ma veel väike olin,» pihib Zenja (Mariana Spivak) alasti oma uue kallima kõhul lamades. Kusjuures siin ei peitu isegi mitte seda võltslootust, et «sinuga, kallis, on kõik hoopis teistmoodi ja ehk õpin isegi armastama.» «Armastuseta» ei annagi mingit lootust, elu Venemaal voolab edasi oma tavapärases sünguses. «Rossija» on suurelt kirjutatud ka Zenja spordidressile, kui ta apaatselt filmi lõpus jooksulindil sörgib.

«Elada Venemaal tähendab elada pidevalt miiniväljal,» on rezissöör Andrei Zvjagnitsev öelnud intervjuus The Guardianile. «On väga raske saavutada mingeid eesmärke — nii elus üldselt kui karjääris — kui sa ei ole osa süsteemist.» Ka Zenja ja tema abikaasa Boriss (Aleksei Rozin) ei ole osa süsteemist.

Nii pere- kui ka ühiskondlik allakäik on siinjuures esitatud väga kaunis poeetilises võtmes (operaator Mihhail Kritšman) koos paljude hiljem peas kummitavate sümbolite ning Arvo Pärdi loodud muusikaga. See kõik kokku puudutab sügavalt ning tõstab «Armastuseta» armastusse.

• «Armastuseta» 2017
• Režissöör Andrei Zvjagintsev, osades Marjana Spivak, Aleksei Rozin, Matvei Novikov, Marina Vassiljeva jt

Linastused PÖFFil

• 29.11 Tartus Ateena Keskuses kell 21.15
• 30.11 Tallinnas Solarise Apollo kinos kell 19.30