«Õigluse liiga»: vaimuvaene ja lohakas lugu

"Õigluse liigas" üles astuvad näitlejad palju elevust üles ei näita. Pildil Ezra Miller, Ben Affleck ja Gal Gadot. Foto: Kaader filmist

Kui peaksin Marvelil abitult sabas sörkiva DC värske koomiksifilmi «Õigluse liiga» kohta midagigi positiivset ütlema, tooksin esile, et see lapsemeelne seiklus on tõhusam unetekitaja kui tass sooja piima ning kestab kõigest kaks tundi. 

• «Õigluse liiga» (2017)
• Režissöör: Zack Snyder
• Stsenaristid: Chris Terrio ja Joss Whedon
• Osatäitjad: Amy Adams, Ben Affleck, Jason Momoa, Gal Gadot, Ezra Miller, Connie Nielsen, Henry Cavill, Amber Heard, Diane Lane, Jesse Eisenberg, J.K. Simmons, Jeremy Irons
• Kinodes alates 17. novembrist

Mäletan hästi oma kärsitust tunduvalt pikemat filmi «Batman vs Superman: Õigluse koidik» vaadates, kui pahurad nimitegelased omavahel kaklemise järele jätsid (olles teada saanud, et nende emadel on sama eesnimi!) ning asusid hoopis võitlusse kurjam Lex Luthori ellu äratatud kontrollimatu monstrumi Doomsdayga. Et otsustav lahing oleks võidukas, saabus neile mäletatavasti appi Gal Gadot’ kehastatud Wonder Woman.

Jõuline naiskangelane sai vaid mõne kuu eest suurejoonelise soolofilmi, mis osutus ootamatult südamlikuks ja kaasahaaravaks, sisendades lootust, et DC koomiksifilmidel on lõpuks potentsiaali küündida Marveli tasemele. Nii kurb kui see ka poleks, annab «Õigluse liiga» põhjust karta, et Patty Jenkinsi käe all valminud «Wonder Woman» on pigem anomaalia, üksik ere täht DC superkangelaste seerias, mis järjepidevalt pettumusest ohkama on sundinud.

«Õigluse liiga» on järjekorras kolmas DC koomiksifilm, mille režissöör on Zack Snyder, kelle mullust oopust «Batman vs Superman» kritiseeriti rohmaka stsenaariumi ning läbivalt raskemeelse tooni pärast. «Õigluse liiga» tegemisel võttis stuudio kriitikute tähelepanekuid selgelt arvesse, sest filmi meeleolu on märgatavalt optimistlikum ning lugu võimalikult primitiivne, rääkides superkangelaste meeskonna tekkimisest Batmani ja Wonder Womani juhtimisel ning võitlusest Stepihundi-nimelise deemonliku vastasega, keda saadab putukalaadsete lendavate olendite ehk paradeemonite armee.

Õigluse liigasse kuuluvad veel Välk (Ezra Miller), Aquaman (Jason Momoa) ja Küborg (Ray Fisher), keda tutvustati möödaminnes filmis «Batman vs Superman» (kui Wonder Woman vaatab arvutist nende kohta videoklippe!). Paraku jäävad uued kangelased «Õigluse liigas» tühipaljasteks kõrvaltegelasteks, sest nende olemust ei üritata põhjalikult avada — enamasti eksisteerivad nad filmis vaid selleks, et aeg-ajalt kildu visata. Kõikvõimas Superman (Henry Cavill) on küll surnud, kuid kindlasti ei tule kellelegi üllatusena, et Stepihundi alistamises lisajõudu vajavatel heerostel õnnestub mulda sängitatud terasmees uuesti ellu äratada. Kui Zack Snyderi käsitluses on Superman varem paistnud isemeelne, sügavalt apaatne ja isegi hirmus, siis seekord on purustamatu sangar veidi paremas tujus ning tegeleb vahelduseks ka hädas tsiviilisikute päästmise, mitte üksinda kuskil rõdul mossitamisega.

Tegelastest mõjub ainsana positiivselt Wonder Woman (Gal Gadot), kuid tema erakordne graatsia ja sära üksi ei suuda filmi päästa. Foto: Kaader filmist

300 miljonit dollarit maksma läinud «Õigluse liiga» tegemine ei läinud paraku ladusalt ning hoolikale vaatajale paistab see filmist teravalt välja. Nimelt otsustas stuudio üsna viimasel hetkel filmi ulatuslikult kärpida (mistõttu see nii lühike on) ning kulutada tervelt paarkümmend miljonit uuteks stseenideks, mis valmistas omakorda peavalu osatäitjatele, kes olid jõudnud kostüümid seljast tõmmata ning järgmiste projektidega tegelema hakata.

Supermani rolli mängiv Henry Cavill oli «Võimatu missiooni» kuuendas jaos osalemiseks kasvatanud väljapaistvad vuntsid, mis tuli «Õigluse liiga» eriefektimeeskonnal digitaalselt eemaldada, nii et kui imestad, miks Supermani nägu mitmes kaadris nii kummaline välja näeb, on põhjus just selles. Veel enam, uute stseenide filmimise ajal pidi Zack Snyder režissöörikohast loobuma, sest tema perekonda tabas suur tragöödia, ja «Õigluse liigat» palgati lõpetama lugupeetud Joss Whedon, kahe Marveli «Tasujate» filmi lavastaja.

Nende koomiksifännide jaoks, kes Snyderi ohtra aegluubis-võttega rikastatud tumedat ja dramaatilist stiili põlgavad, tuli Whedoni saabumine tõelise rõõmusõnumina, ent kokkuvõttes polnud tema panusest ei režissööri ega stsenaristina mingit kasu. «Õigluse liiga», millele stuudio radikaalsete muudatustega selgelt karuteene tegi, on igast aspektist lohakas film. Süžeelise arengu seisukohalt tundub see lihtsalt poolik, midagi ennenägematut tegelastel pakkuda ei ole ning tohutust eelarvest hoolimata näeb film pealekauba peletavalt inetu välja.

Näitlejad, kes vildakate eriefektide keerises turnima peavad, palju elevust üles ei näita. Isegi Ben Affleck, kes filmis «Batman vs Superman» mängis meeldejäävalt selgepiirilist ning mõrvarlikku Batmani, teeb seekord pettumuslikult üheülbalise etteaste. Seda ilmselt põhjusel, et «Õigluse liigas» on Gothami valvur tegelasena taandunud perifeerseks «lõbusaks onuks», kes muuhulgas kostab Aquamanile korduvalt: «Ma kuulsin, et sa oskad kaladega rääkida.»

Seda laadi dialoog tekitab sama palju piinlikkust kui eriefektid, mis tihtilugu ei mõju kaasaegselt. Siinkohal on kõige rängemaks ebaõnnestumiseks peamine kurjam, kes pärineb justkui mõnest eilsest videomängust. Paradeemonid näevad päris ägedad välja, meenutades Guillermo del Toro disainitud elukaid, kuid nende maaväline valitseja Stepihunt ei mõju hetkekski hirmsalt või suursuguselt. Ja seda kuni üürikese, hämmastavalt pingevaba lõpulahinguni, mille kõrval tundub filmi «Batman vs Superman» viimases pooltunnis aset leidnud raevukas lööming lausa grandioossena.

Tegelastest mõjub ainsana positiivselt Wonder Woman, kuid Gal Gadot’ erakordne graatsia ning sära üksi ei suuda superkangelaste kollektiivi esimest seiklust päästa. Vähe sellest, et «Õigluse liiga» on järjekordne üllatusteta lugu maailma päästmisest – film on ka vaimuvaeselt kirjutatud ning lohakalt kokku lapitud.

Kui Marvelil on õnnestunud oma ulatuslikku koomiksifilmide sarja värskena hoida («Ämblikmees: Kojutulek» oli terane keskkoolikomöödia ning «Thor: Ragnarök» ülistiilne palagan kosmoses), siis DC eesotsas Zack Snyderiga veeretasid meie poole järjekordse mädaõuna. Ma ei mäleta ühtegi koomiksifilmi, mille kohta oleksin osanud nii vähe kiitvat kirjutada.