Välistoimetaja PÖFFivalik: sõda, genotsiid ja komöödia

Oma PÖFFi-kogemustest ja -soovitustest räägib «Hendrik Alla liikuvatele piltidele» Postimehe välistoimetuse juhataja Evelyn Kaldoja. 

Kaldoja ütles, et pimedatel novembri- ja detsembriõhtutel ei kiskunud teda sugugi süngete inimsuhtedraamade poole. Nende asemel valis ta vaatamiseks ja soovitamiseks välja järgmised filmid.

Äsja linastund Soome film «Igitee» räägib Ameerika soomlastest, kes 1920. aastale nõukogude propaganda kutsel Nõukogude Liitu elama asusid, et seal töörahva paradiisi üles ehitada. Kaasa tõid nad Ameerika töömoraali ja ka oluliselt tehnilisi vahendeid. Aga filmi keskmes on päriselt juhtunud Jussi Ketola traagiline saatus. Film põhineb Antti Tuuri romaanil.

Ka teine film tuleb Soomest. See on Soome 100 pidustuste käigus vändatud järjekordne «Tundmatu sõdur». Ka see räägib meie põhjanaabrite suhtest meie mõlema idanaabriga: plahvatuslik sõjadraama rühmast soome sõduritest võitlemas nõukogude sõduritega Teises maailmasõjas. Väinö Linna menuromaanil põhineva ja autori isiklikest kogemustest tõukuva filmi ajalooline täpsus võtab omaks ka sõja karmi reaalsuse — see on südikas ja realistlik, kuid ometi apoliitiline ja inimlik jutustus.

Märksa lõbusamas toonis on Austraalia film «Ali pulm». Seda on nimetatud Austraalia parimaks romantiliseks komöödiaks. «Ali pulm» on just sedasorti film, mis oma helgusega sobib meie pimedaid öid valgustama. Hea meeleolu, sekka pisut meeleliigutust, on garanteeritud.

Lõpuks läheb valik süngemaks. Poola film «Linnud laulavad Kigalis» vaatab tagasi 1994. aasta Rwanda genotsiidile. Režissöör tunnistab, et, et rusuvad ajaloolised paralleelid Poola ja mitme Aafrikas asuva riigi saatuse vahel olid tõukejõuks, mis panid neid jutustama lugu, kus kokku saavad Poola ornitoloog ja Rwanda põgenik. 

Mõni neist filmidest enam PÖFFil esitamisele ei tule, aga loodetavasti õnnestub neid ikka näha: kas jõuavad nad kinolevisse, nagu kaks esimest, või mõne teleprogrammi saatekavasse. Ja lõpuks on meil olemas internet.