Koos arenemise märke täis

, kriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miljardid «Kunagi Läänes».
Miljardid «Kunagi Läänes». Foto: promo

Miljardid

 

Miljardid
«Kunagi läänes»

Universal Music
Hinne: 4

Kolm aastat pärast oma albumit «Praktiline mees» naaseb Marten Kuningas ja bänd Miljardid – vahepeal nimega Laulev Revolutsioon, siis Marten Kuningas, nüüd Miljardid –, kas see nimede vahetamine just tavakuulaja tähelepanule head teeb, aga vähemalt on viimane muutuse otsus puhtalt demokraatlik austus bändikaaslastele. Bändikaaslased on eelmisest tegemisest samad, nagu ka produtsent. Vesternliku pealkirjaga albumis «Kunagi läänes» on aga koos arenemise märke täis.

Ehk on raske nii Martenil (kui siis juba ka teistel noortel kohalikel alternatiivrokkaritel) seljatada 2012. aasta «Janu», juba puhtalt selle lugude meloodilise kvaliteedi poolest, kuid võrreldes hajusama ja õhulisema «Praktilise mehega», on bänd väikese süsti ning lisafunkiga tihedam ja enesekindlam, produktsioon tugevam, tuues just trummid seekord märksa enam esile.

Temaatiliselt jäävad kahe eelmise albumi keskeakriiside, vananemise ja ennastsalgavuse ironiseerimine seljataha, asendudes ühiskonnas elamise ja olemisega, laiemalt maiste muredega, nagu mugavustsoonid ja igapäevaelu korduvus – jäädes pikemalt köitma ja rohkemaid seoseid kuulajas otsima. Alustades hommikul ärkamisega esimesest loost, lõpetades kojutulekuga viimasel, hoides lood enam-vähem eluolulise ümber, võiks isegi mängida kontseptalbumi kaarti, ehkki päris nii suurejoonelist mastaapi «Kunagi läänes» ei otsi.

«Olendid» on parajalt koguv, pulseeriv, tähelepanu nõudev sissejuhatus. Funki leidub falseti-souli taltsutajal «Mugavustsoonis» ja «Eesti laulu», mõistagi popimal (ja siinjuures pisut albumiga vastukarva) palal «Pseudoprobleemid».

Mõtisklevamad «Vilkuvad kollased», «Suhkur, suhkur» ja nimilugu oleks kui «Praktiline mees» selg sirgu aetud. Vaid «Aeg viib» … mitte eriti kuhugi ja «Päike tõuseb» just mitte paljudel repeati peal. Lõpupoole on aga ootamas ühed Marten & Co seni paremad palad, vaikselt võimsad «Selgrooootus» ja «Tule koju», mis oma ootus- ja lootusrikkusega on eredaimad näited bändi uuest sihikindlusest. Kui nüüd nime juurde ka püsima jääks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles