/nginx/o/2016/12/19/6189453t1h7811.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/01/7366187t1h09da.jpg)
Reedel antakse välja Eesti-Soome Kultuurifondi esimene sümboolne 15 000 euro suurune stipendium. Stipendiaat selgub Eesti ja Soome kultuurilepingu 80. aastapäeva tähistamise aktusel.
Kultuur saab raha juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti-Soome Kultuurifond asutati 10. detsembril 2015. Fondile pandi alus vabatahtlike annetustega. Selle ligikaudu 150 000 euro suurusesse algkapitali panustasid üle 20 eraisiku nii Eestist kui ka Soomest ning mitu organisatsiooni, teiste hulgas Tallinna ja Helsingi linnavalitsus, ülikoolid ning eraettevõtted. Fondi asutamiseks tehtud suurim ühekordne annetus oli 25 000, väikseim 500 eurot.
Fondi tegevuse eesmärk on aidata kaasa eestlaste ja soomlaste koostööle kultuuri ja kunsti valdkondades ning toetada kahe maa ühisprojekte, millel võiks olla potentsiaali ka kultuuriekspordiks kolmandatesse maadesse. Stipendiumite või toetuste saajad võivad olla nii eraisikud kui ka organisatsioonid.
Eesti-Soome Kultuurifondi juhatuse liige, üks eestvedajaid ning endine kultuuriminister Rein Lang kinnitab, et fond on mõeldud toetama kahe riigi loojate ühisprojekte. «Eesmärk ei ole kõnetada mitte üksnes Eesti ja Soome inimesi, vaid see on suunatud ka teistele ühiskondadele. Sellised ettevõtmised kukuvad sageli olemasolevate kultuuriloome toetusskeemide puhul kahe tooli vahele. Kui kahe riigi loojate koostöös sünnivad teosed, mis jõuavad maailmas paljudeni, toob see omakorda kasu nii Soome kui ka Eesti ühiskonnale.»
Fondi juhatuse esimees, endine suursaadik Jaakko Blomberg ei salga, et plaanid on suured. «Üks olulisemaid on see, et meie kahe riigi kultuurikoostöö paistaks silma ka välismaal. Olgu see siis muusika, teater, film või kujutav kunst. Toon siia kohe ilusa näite filmivaldkonnast: ühistöö «Vehkleja» on pälvinud näiteks minu isikliku imetluse.»
Lisaks toetab ja julgustab fond ühiseid sisulisi ettevõtmisi ja reaalset kultuurikoostööd. «Mitte nii, et toome mingi bändi Eestist Soome või vastupidi, vaid et musitseerime koos,» selgitab fondi tegevjuht Jaana Vasama. «Fond toetab ka soome-eesti kultuurieksporti ning selle mõju Soomest ja Eestist väljaspool. Soome ja Eesti on maailmakaardil väikesed ja väikestel maadel ei ole pahatihti piisavalt ressursse ennast näidata/nähtavaks teha ja siin tuleb fond appi.»
Fondi tegevjuhi Jaana Vasama arvates on Eesti-Soome Kultuurifondi loomine kahe riigi kultuurikoostöös sajandi tähtsaim tegu. «Esiteks on meil piisavalt suur põhikapital, mis investeeritakse madala riskiga projektidesse, mis pikema aja jooksul annab otsesele kultuurikoostööle märkimisväärset tuge ja tõelist mõju.»
Riik toetab
Eesti valitsus on kultuurifondi toetuseks eraldanud juba 700 000 eurot, Soome riik plaanib omalt poolt anda kuus miljonit. Riikide rahaline panus on proportsionaalne nende sisemajanduse kogutoodanguga.
«Eesti ja Soome head suhted põhinevad ajaloolistel sidemetel. Üle Soome lahe tehakse üheksa miljonit reisi aastas, mis näitab, kui läbipõimunud on meie elud. Nii Eesti kui ka Soome tähistavad oma 100. sünnipäeva ja on märgiline, et just nüüd on nii Eesti kui ka Soome valitsus otsustanud panustada kultuurifondi, mille eesmärk on lähendada meie rahvaid veelgi,» on öelnud peaminister Jüri Ratas.
Kultuuriminister Indrek Saar sõnas valitsuse rahaeraldust kommenteerides, et vennasrahvana on Eesti ja Soome suhted erilised. «Soomlastega seovad meid tugevad keele- ja kultuurisidemed. Samuti on meil Soomega sõlmitud vanim kehtiv välisleping – vaimse koostöö konventsioon, mille 80. aastapäeva tähistame 1. detsembril. Ees ootavad riikide suurejoonelised juubelipidustused. Selles valguses on mul väga hea meel, et meil on võimalus fondile õlg alla panna ning edendada riikidevahelist kultuurikoostööd veelgi.»
Rein Lang teab, et Soomel on kahepoolsed kultuurifondid kõigi Põhjamaadega, samuti Vene Föderatsiooniga. «Eestil ei ole selliste fondide loomisel paraku üldse vastavat kogemust. Aga meenutagem vanasõna, et iga asi tuleb õigel ajal (või siis natukene hiljem),» nendib Lang.
Kust tuleb raha?
Fond toimib põhimõttel, et kõik olemasolev raha investeeritakse, kasutades selleks professionaalsete fondihaldurite abi.
«See tähendab, et toetusi ja stipendiume saab välja anda vaid nii palju, kui palju igal aastal investeeringutelt tulu teenitakse. Soomes töötab täpselt samasugusel põhimõttel enamik ligi kolmest tuhandest sealsest fondist,» selgitab fondi aseesimees Gunnar Okk. «Mida suurem on fondi maht, seda paremini fond loomulikult oma eesmärke täidab. Seepärast toimetame aktiivselt ka selle nimel, et uusi annetajaid juurde saada.»
Tegevjuht Vasama nägemuses tuleks põhikapitali suurendada vähemalt 10 miljonini, et fond oleks ka Euroopa mõistes tõsiselt võetav.
«Põhikapitali suurendamine eeldab fondilt väga vastutustundlikku tegevust ja pühendumist. Seitse, kaheksa või üheksa miljonit eurot ei ole piisav. Kui rahulduksime sellega, oleksime tuleviku suhtes väga lühinägelikud. Fondi toetuste jagamise põhimõtted ja taotlusvoorude ajakava tuleb järgmise aasta jooksul paika saada. Soov on luua meie kõigi ühine Soome ja Eesti sõprade fond, mille toetamises ja ülesehitamises võivad kõik kaasa lüüa.»
Tänavu esitati fondile 34 taotlust. «Nende hulgas oli väga häid ja professionaalseid tegijaid, suurepäraseid koostööprojekte ja uudseid, lausa innovaatilisi kultuuriprojekte. Oli ka tavapäraseid ja oli ka neid, kes ei olnud lugenud stipendiumide taotlustingimusi läbi. Taotlusi tuli kõigist kultuurivaldkondadest. Kõrge tase ja mitmekülgsus üllatasid meid,» sõnas Vasama.
Stipendiumide lõppvooru pääses kolm kandidaati. Valituks osutus projekt, mis on väga ajakohane ja suure rahvusvahelise läbilöögi potentsiaaliga. Valiku tegid sel korral fondi juhatuse liikmed (juhatuse liikmed on peale esimehe ja aseesimehe Krista Kiuru, Rein Lang, Pille Lill, Daniel Vaarik ja Pekka Vapaavuori ning tegevjuht Vasama).
Edaspidi kuulutatakse igal aastal avalikult nii Eestis kui ka Soomes välja projektitaotluste võistlus, millest võivad osa võtta kõik, kellel on välja pakkuda mõni hea idee. Selle, kui palju ja kui suures summas taotlusi jagatakse, otsustab fondi juhatus igal aastal fondi rahaliste võimaluste järgi.
Tulevikus on Okki sõnul esmatähtis levitada ideed Eesti-Soome kultuurikoostöö tähtsusest ja võimalustest ning leida uusi toetajaid.
«Tegeleme praegu fondi infrastruktuuri ehitamisega. Juba järgmisel aastal saame kindlasti jagada tuntavaid stipendiume. Vaatame tulevikku avatud meelega ja ootame häid ideid,» sõnas Blomberg.
Rein Lang ütleb, et fondi tulevikuplaanid seonduvad eelkõige põhikapitali kasvatamisega ja selle kapitali investeerimisega. «Tuleb saavutada see, et juba 2019. aastal saaksime hakata välja andma arvestatavaid abirahasid,» lausub Lang.
Pikk eeltöö
Eesti ja Soome ühise kultuurifondi idee pakuti esimest korda välja juba kümme aastat tagasi kahe maa peaministrite tellitud raportis «Eesti ja Soome koostöö võimalused 2008». Seal peeti silmas eelkõige riikide valitsuste ühiselt loodavat fondi. Eeskujudeks olid Soome juba olemasolevad kahepoolsed kultuurifondid kõigi teiste Põhjamaadega.
Selliste valitsustevaheliste lepingute alusel asutatud fondide algkapital pärineb riiklikest varadest ja neid kõiki hallatakse valitsuste nimetatud nõukogude kaudu.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7360549t1hf501.jpg)
«Paraku algas järgmistel aastatel ülemaailme finants- ja majanduskriis, mis tegi oma korrektiivid mõlema maa valitsuste prioriteetidesse,» meenutab Gunnar Okk. «Seejärel sündiski idee asutada Eesti-Soome Kultuurifond eraalgatusliku fondina ja taotleda seejärel ka mõlema riigi panustamist.»
Kolm aastat hiljem, 2011. aasta septembris, esitasid fondiidee algatajad uue ettepaneku otse kahe maa kultuuriministritele. See nägi ette Eesti-Soome kultuurifondi asutamise, kaasates selleks nii riiklikku kui ka erakapitali. Kuigi mõlema maa ministrid suhtusid ettepanekusse põhimõtteliselt positiivselt, ei näinud nad siiski nii üles ehitatud kahe riigi ühise fondi asutamise võimalust.
Seejärel küpses mõte asutada fond täielikult eraalgatusliku initsiatiivina. 2014. aasta mais liitusid Blombergi ja Okki ideega ka suursaadik Jaakko Kalela, dirigent Eri Klas, endine Soome Fondide nõukogu tegevjuht Paavo Hohti, Estonia teatri ooperijuht Mart Mikk, Soome ooperilaulja Jaakko Ryhänen, kirjanik Tõnu Õnnepalu ja Soome Tuglase seltsi tegevjuht Jaana Vasama.
Blombergi hinnangul sujus asutamiskapitali kogumine kenasti, nõudes asjaosalistelt siiski suurt tööd. «Fondi tugevus seisneb nii Soome kui ka Eesti mõjukate kultuuritegelaste toetuses. Sellega loodi omakorda alus huvile valitsuste tasandil, mis sai teoks mõlema riigi sajanda sünnipäeva valguses.»
Fondi juhatuses ja nõukogus on liikmeid enam-vähem võrdselt nii Eestist kui ka Soomest.
«Need on inimesed, kes on kindlad, et Eesti-Soome kultuurikoostööga on võimalik jõuda unikaalsete tulemusteni, mis on nähtavad kaugemal meie maade piiridest ja mis rikastavad ka maailmakultuuri,» sõnas Okk.
Blomberg rõhutab, et tegemist on Eesti-Soome fondiga. «Seda nii kapitali kogumises kui ka otsuste tegemises. Pool nõukogust on eestlased, pool soomlased, nõukogu esimees on kordamööda eestlane ja soomlane. Üks nõukogu koosolek toimub Eestis, järgmine Soomes.»
LISALOOD
Eesti-Soome Kultuurifond
Asutatud 10.12.2015
Fondi esimese juhatuse liikmed on Jaakko Blomberg (esimees), Gunnar Okk (aseesimees), Krista Kiuru, Rein Lang, Pille Lill, Daniel Vaarik ja Pekka Vapaavuori ning tegevjuht on Jaana Vasama.
Nõukogu koosseisu kuuluvad Mart Meri (esimees), Jaakko Kalela (aseesimees), Kirsi Bongwirnso, Aarno Cronvall, Olari Elts, Heiki Ernits, Ivo Felt, Riitta Heinämaa, Paavo Hohti, Otso Kantokorpi, Signe Kivi, Jaagup Kreem, Anu Laitila, Mart Mikk, Kristi Raik, Jaakko Ryhänen, Helen Sildna, Tiia Sirviö, Jaan Toomik, Liina Unt, Juha Vakkuri, Ilmi Villacis ja Tõnu Õnnepalu.
Kuigi tegemist on Soomes registreeritud fondiga, on nii nõukogu kui ka juhatuse koosseisu puhul püütud silmas pidada põhimõtet, et mõlemad maad oleksid võrdselt esindatud.
Fondi algkapital saadi nii era- kui ka firmade annetustest. Annetajate hulka kuulusid Arhitektibüroo Vapaavuori, Helsingi linnavalitsus, Helsingi Ülikooli Fond, Nordecon AS, Silberauto AS, Tallinna linnavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tampere linnavalitsus, Tartu linnavalitsus, Tartu Ülikool, Turu linnavalitsus, Turu Ülikool, Turu Ülikooli Fond ja Åbo Akademi.
**
President Kersti Kaljulaid tunnustas fondi loomise ideed
President Kersti Kaljulaid tunnustas 7. märtsil oma Soome riigivisiidi raames kultuurifondi loomisel ja käivitamisel tehtud tööd ja seda, et ei jäädud ootama vaid riikide abile ja toele. Sama päeva õhtul märkis ta kultuurifondi asutamise fakti ära ka oma lauakõnes Soome presidendilossis, president Sauli Niinistö poolt riigivisiidi auks korraldatud pidulikul õhtusöögil. Kultuurifondilt sai president Kersti Kaljulaid endale kingituseks rinnanõela «Linnutee vägi» numbriga 1.
Fondile unikaalne rinnanõel Kärt Summatavetilt
Paljudel Soomes tegutsevatel fondidel on praktilisi kogemusi, kuidas korraldada heategevuslikke rahakogumisi. Üks võimalus on mõne unikaalse eseme või ehte müük selle tegelikust hinnast veidi kõrgema hinnaga. Pärast mitme Eesti ja Soome kunstniku pakkumiste hindamist otsustas juhatus tellida hõbedast rinnanõela «Linnutee vägi» ehtekunstnikult, graafikult ja kunstidoktorilt Kärt Summatavetilt.
Selle autoriehte inspiratsiooniallikas on autori enda sõnul soome ja eesti pulmakombestikus oluline sümbol: koonlalaud, mille peigmees kingib neiule, keda ta armastab ja endale naiseks soovib. Ehtel on kujutatud päike, koidutäht, tuli ja vesi, kaitsemärgid ja kaks hingelindu, kellest sünnib maailmamuna – igatsus ja ühendus salapärastele hingemaastikele, mis asuvad Linnutee taga, ütleb oma töö kohta Kärt Summatavet. Kõik need käsitööna valmivad rinnanõelad on nummerdatud ja nende müügihind on 200 eurot.
**
Kultuurikoostöö ei ole kunagi katkenud
Sel aastal möödub 80 aastat Eesti ja Soome kultuurialase koostöö lepingu ehk algse pealkirjaga «Vaimse koostöö konventsiooni» allkirjastamisest. Leping sõlmiti 1. detsembril 1937 määramata ajaks ja selle ratifitseerisid ka mõlema maa parlamendid. Kurioossel kombel on tegemist ainukese Eesti välislepinguga, mille okupatsioonivõimud «unustasid» pärast 1940. aastat ametlikult tühistada. Seega võib väita, et leping kehtis ka kogu 50-aastase okupatsiooniaja jooksul.
Eesti-Soome Kultuurifond tähistab selle lepingu sõlmimise aastapäeva piduliku koosoleku ja seminariga täna Helsingi Säätytalos (House of the Estates). Aktusel antakse välja kultuurifondi esimene stipendium väärtusega 15 000 eurot. Aktusel osalevad nii Eesti kui ka Soome kultuuriminister.