Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti-Soome kultuurifondi 15 000 euro suuruse stipendiumi saaja selgunud

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti-Soome kultuurifondi esimese stipendiumi saajad on NO99 ja Jalostamo Kollektiivi. Fotol kultuuriminister Indrek Saar, kultuurifondi ase-esimees Gunnar Okk, Anna Lipponen Jalostamost, Juta Saarevet NO99st ja Petri Tuhkanen Jalostamost. | FOTO: Toomas Dettenborn

Eesti-Soome kultuurifondi esimese 15 000 euro suuruse stipendiumi sai kahe riigi ühine kultuuriprojekt «Rännurahvas». Tegemist on NO99 ja rühmituse Jalostamo Kollektiivi koostööprojektiga.

Stipendiumi saaja selgus täna Soome ja Eesti kultuurilepingu 80. aastapäevale pühendatud aktusel Helsingis Säätytalos. (House of the Estates).

Teatriprojekt «Rännurahvas» põhineb ideel luua uus hõim, kellel oma keel, kultuur ja kombed.

«Idee sai alguse praegusest ajast, mil toimub tohutu rahvasteränne. Kindlat kodu ega kodumaad ei ole paljudel. Tahame oma teatriprojektiga sellele teemale tähelepanu juhtida. Vaatame, mis sellest mõttest täpsemalt teatrilaval sünnib,» ütles valguskunstnik Petri Tuhkanen Jalostamost Postimehele.

Teine meeskonnaliige Anna Lipponen lisas: «Ma olen kaua imetlenud nii Ene-Liis Semperit kui ka Tiit Ojasood nende kunstiliste ideede ja loomingulisuse tõttu. See, et saame nendega teha nüüd koostööd, on suure unistuse täitumine. Täname kogu südamest meile osutatud au eest. Stipendiumist on meie loominguliste mõtete realiseerimiseks suur abi.»

Lavastus esietendub Eestis järgmise aasta septembris. Etendus jõuab pärast seda ka Soome vaatajateni.

Eesti-Soome kultuurifondi tegevjuhi Jaana Vasama sõnul oli tegemist ideaalse projektiga. «Esiteks on esindatud mõlemad riigid. Teiseks on loominguline mõte väga aktuaalne ja tulevikku suunatud. Kolmandaks on sellel teatriprojektil väga suur rahvusvaheline potentsiaal.»

Teatriprojekt «Rännurahvas» valiti välja 34 kandidaadi seast. «Nende hulgas oli väga häid ja professionaalseid tegijaid, suurepäraseid koostööprojekte ja uudseid, lausa innovaatilisi kultuuriprojekte. Oli ka tavapäraseid ja oli ka neid, kes ei olnud lugenud stipendiumide taotlustingimusi läbi. Taotlusi tuli kõigist kultuurivaldkondadest. Kõrge tase ja mitmekülgsus üllatasid meid,» sõnas Vasama.

Stipendiumide lõppvooru pääses kolm kandidaati. Valituks osutunud projekti valisid sel korral fondi juhatuse liikmed (juhatuse liikmed on esimees Jaakko Blomberg, aseesimees Gunnar Okk ja Krista Kiuru, Rein Lang, Pille Lill, Daniel Vaarik ja Pekka Vapaavuori ning tegevjuht Vasama).

Eesti-Soome Kultuurifond asutati 10. detsembril 2015. Fondile pandi alus vabatahtlike annetustega. Selle ligikaudu 150 000 euro suurusesse algkapitali panustasid üle 20 eraisiku nii Eestist kui ka Soomest ning mitu organisatsiooni, teiste hulgas Tallinna ja Helsingi linnavalitsus, ülikoolid ning eraettevõtted. Fondi asutamiseks tehtud suurim ühekordne annetus oli 25 000, väikseim 500 eurot.

Fondi tegevuse eesmärk on aidata kaasa eestlaste ja soomlaste koostööle kultuuri ja kunsti valdkondades ning toetada kahe maa ühisprojekte, millel võiks olla potentsiaali ka kultuuriekspordiks kolmandatesse maadesse. Stipendiumite või toetuste saajad võivad olla nii eraisikud kui ka organisatsioonid.

Tänasel pidulikul aktusel viibijaid tervitas kultuuriminister Indrek Saar, kes rõhutas, et kahe riigi kultuurisidemed on tihedamad kui kunagi varem. «Eesti-Soome kultuurifondi loomine on aga hea näide, kuidas erasektori ja riigi koostöö kultuuri vallas toimib.»

Soome-Eesti kultuurilepingu 80. aastapäeva tähistamisel viibis ka president Tarja Halonen. Sõnavõttudega esinesid Eesti-Soome kultuurifondi esimees Jaakko Blomberg ja aseesimees Gunnar Okk.

Okk rõhutas, et fondi eesmärk on motiveerida ja toetada Eesti ja Soome sellist kultuurikoostööd, millel oleks kõlapinda väljaspool kahe riigi piire. «Meie sarnane keele- ja kultuuritaust ning pealinnade geograafiline lähedus loovad eelduse heaks koostööks. Praktiline koostöö aga lähendab meid veelgi ning tugevdab rahvusvahelist tähelepanu ning kõlapinda.»

Tagasi üles