Hiiumaa ainuke arhitektuuribüroo DAGOpen on saarel hästi tuntud, kuid hoolimata mitmetest suurtest konkursivõitudest mandril mujal Eestis seni vähem. Nüüd tuli Tallinna Kaubamaja arhitektuurikonkursi võit. 2012. aastal manalateele lahkunud isalt, arhitekt Jüri Kuusemetsalt büroo juhtimise üle võtnud Jaan Kuusemets (38) intervjuus Hiiu Lehele, et eelnimetatud võit on ettevõtte senistest suurim ja tähtsaim.
Hiiumaa ainus arhitektuuribüroo nopib mandril suuri võite
Millisele kohale oma ettevõtte seniste tegemiste seas paigutaksite Tallinna Kaubamaja arhitektuurikonkursi võidu?
Tallinna Kaubamaja arhitektuurikonkursi võit on seni suurim ja tähtsaim võit. Oleme arhitektuurikonkurssidel osalenud regulaarsemalt alates 2013. aastast ning võitnud järjest auhinnalisi kohti. Üks esimesi tähtsamaid võite tuli 2014. aastal, kui võitsime Tallinnas Vabaduse väljaku äärde kavandatava ärihoone arhitektuurivõistluse (Tatari tn 1 ärihoone), mille projekteerimine ootab praegu detailplaneeringu koostamise menetlemise taga.
Seejärel saime võistlustel ridamisi auhinnalisi teisi kohti, sh teine koht Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel Kotzebue tänavale ning Pargi tn 3 Kärdla Sotsiaalkeskuse arhitektuurivõistlusel.
2015. aastal võitsime Euroopa Liidu ITagentuuri peahoone rahvusvahelise arhitektuurivõistluse Tallinnas. Eelmisel aastal olime hõivatud ITagentuuri peahoone projekteerimisega ja konkurssidel osaleda ei jõudnud. ITagentuuri hoone on praegu ehitamisel ja peaks valmima suvel 2018.
Miks kaasasite projekti Hispaania partnerid?
Hispaania arhitektid büroost Bakpak on mu endised kursavennad, kellega koos õppisime kaks aastat rahvusvahelises arhitektuurimagistri programmis. Sealt alates oleme olnud sõbrad ning teinud aeg-ajalt ka varem koostööd. Juba paar aastat olime mõelnud, et võiks teha mõne arhitektuurikonkursi koos ning Tallinna Kaubamaja arhitektuurivõistlus tundus olevat õige aeg ja koht.
Kuidas olid jaotatud kahe partneri ülesanded ja kuidas tegite koostööd tehnilises mõttes?
Kogu projekteerimisprotsess oli ühine. Kõik tiimi liikmed osalesid võrdselt arhitektuurse idee ja kontseptsiooni väljatöötamisel. Ühiselt pakuti välja erinevaid lahendusi ja mõtteid ning kommenteeriti, kritiseeriti, muudeti või täiendati üksteise tööd. Suhtlus käis pidevalt Skype’i ning spetsiaalselt selle projekti jaoks loodud grupi-messenger’i kaudu. Kõik materjalid ja failid olid ühises Dropboxi kataloogis kõigile jooksvalt nähtavad ja kasutatavad. Peale konkursivõitu sõitsid hispaanlased Eestisse, et koos edasised ühised plaanid läbi arutada.
Millele viitab võidutöö nimi City Break?
Ajalooliselt on suurtele kaubamajadele olnud omane introvertsus, hermeetilisus ning teatav konteinerimago, millel on vahel suurem, vahel väiksem atraktiivsus ja millega linnal ning ümbritseval kultuuril on raske suhestuda.
Meie usume, et kaubamajas on pearollis inimesed – kliendid ja niisama külastajad. Kavandatud Kaubamaja annab naabruskonnale võimaluse nautida uut ja innovaatilist lähenemist avaliku arhitektuuri kasutamisele, avalikule ruumile, mille keskmes oleva uue hoone tukslev sisu peegeldub tänavatele kaubamaja ümber, lastes inimestel vabalt ja loomulikult siseneda uude kaubamajja.
Mõlemad aatriumid on omavahel ühendatud, et luua terviklik piki hoonet kulgev «lõhe», mis loob uut laadi puhkevõimalusi hoone perimeetris. Selline strateegia loob uusi kliendikogemusi, mis pole piiratud ainult ostlemisega. Mööda fassaade kulgev valgusküllane sisetänav loob uusi võimalusi sotsiaalseteks olukordadeks ning pakub liikumise, kogemuse ja nautimise momente kaubamajas.
Millega ise selle projekti juures kõige rohkem rahul olete?
Üldine arhitektuurne kontseptsioon ning sobitumine olemasolevasse linnaruumi. Uudne lähenemine kaubamaja sisemise logistika, liikumisteede ja funktsioonide organiseerimisel. Traditsiooniliselt kinnise, sissepoole pööratud kaubamaja avamine linnale ja tänavaruumile.
Kas nõustute Mart Kalmu seisukohaga, et erilist maamärki ei sündinud, kuid Tallinna kesklinn saab ühe viisakama maja juurde?
Ei nõustu. Tulenevalt asukohast ning hoone mahust on Tallinna Kaubamaja tahes-tahtmata maamärk. Võistluse eesmärk oli leida parim arhitektuurne idee ning edasise projekteerimise käigus arendatakse ja täpsustatakse algset kavandit edasi. Kaubamaja omanikud on väljendanud ambitsiooni projekteerida ning ehitada võimalikult kena, unikaalne ja kvaliteetne maamärk.
Milline teistest konkursitöödest Teile enim meeldis?
Meeldis näiteks eripreemiaga pärjatud võistlustöö «Teemant», kuna oli väliselt küllaltki julge ja efektne. Huvitav lahendus oli ka näiteks võistlustööl nimega «Poodium».