Kaks kunstnikku Peterburist – Vladimir Kozin ja Šiškin-Hokusai lõpetavad 2017. aasta näituseprogrammi Tallinna Kunstihoone galeriides. Nad toovad endaga kaasa meie lähinaabrite loomingule omase «hõrgu komplekti pealtnäha vastuolulistest tunnustest: ühelt poolt terava irooniaga sotsiaalkriitika, teiselt poolt poeetilis-romantilise maailmatunnetuse», nagu seda iseloomustab näituse kuraator Janno Bergmann.
Kunstihoones näidatakse hõrgutavalt kõhedat ja vastuolulist kunsti
Reedel, 8. detsembril toimub näituste «Teine elu» ja «Vene barokk» avamine, mis seekord leiab aset kahes järgus: algusega kell 18 Tallinna Linnagaleriis (Harju 13), seejärel kell 18.45 Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak 6).
Vladimir Kozin (sündinud 1953 Ukrainas) ja Šiškin-Hokusai (sündinud 1969 Peterburis) elavad ja töötavad Peterburis. Nende vanusevahe on 16 aastat, aga mõlemale omane eneseküllane ja dramaatiline hoiak oma kultuuri suhtes laseb seda vaevu aimata.
Nii Kozin kui Šiškin-Hokusai on olnud ülevenemaaliselt väga olulise Kandinsky prize'i nominendid. Kozinit on esitatud Peterburi Sergei Kurjohini kaasaegse kunsti auhinnale ning Šiškin-Hokusai on viimatinimetatud «Jultumuse ja julguse, õõnestavalt revolutsioonilise tegevuse, suurejoonelise kavatsuse ja selle teostamise oskuslikkuse eest» välja antava auhinna 2017. aasta laureaat. Kahel kunstnikul on ühist veelgi: 2000. aastal loodud kindla asukohata kunstigalerii PARAZIT asutajaliikme Vladimir Koziniga koos kuulub sinna 2010. aastast ka Šiškin-Hokusai. Mõlemad on rahvusvaheliselt tegutseva Marina Gisichi galerii kunstnike nimekirjas ja mõlemad kasutavad oma töös «vaest» materjali – vineeri ja paberit. Kozini loomingu «patendimärgiks» on lisaks vineerile ka auto sisekummid. Nii Kozini kui Šiškin-Hokusai professionaalne haridus on neile kaasa andnud tugeva ruumitundlikkuse; mõlemad tegelevad raamatutekstidega ja on tuttavad nende illustreerimise loogikaga.
Šiškin-Hokusai eksponeerib Tallinna Kunstihoone galeriis kõrvuti installatsioonina oma kaheosalist, arvutimängu «S.T.A.L.K.E.R. / Tšernobõli vari» dünaamikast inspireeritud 2016. aastal valminud videotööd «Radioaktiivne Versailles». Vladimir Kozini objektid ja ruumiinstallatsioonid peavad muresegusest absurdist kantud dialoogi neile eelnenud kunsti ja praeguse kunstielu konteksti vahel.