Euroopa Filmiakadeemia ulatab homme 30. korda üle auhinnad Euroopa parimatele filmidele. 15. detsembril Eesti kinodesse jõudev «Ihust ja hingest» kandideerib neljale auhinnale.
Berliini filmifestivali võidufilm jõuab Eestissse
Ungari režissööri Ildikó Enyedi film «Ihust ja hingest» (Testről és lélekről) võib homme õhtul Berliinis toimuval auhinnagalal võita koguni neli auhinda: parim film, parim stsenarist ja parim režissöör Ildikó Enyedi ning parim näitlejanna Alexandra Borbély. Poeetiline lugu kahe üksildase hinge ootamatust kohtumisest võitis kevadel Berliini filmifestivalil parima filmi Kuldkarule lisaks filmikriitikute FIPRESCI auhinna, oikumeenilise žürii tunnustuse ning Berliner Morgenposti lugejate auhinna. Seega võib «Ihust ja hingest» sel nädalavahetusel Berliini naastes korrata oma 10 kuud tagasi sealsamas aset leidnud triumfi.
Ungari ühe tunnustatuima naisrežissööri Ildikó Enyedi uus film valmis pärast 18-aastast pausi ning vaimustas Berliini filmifestivalil nii publikut kui ka kriitikuid. Sydney filmifestivalil võitis «Ihust ja hingest» samuti parima filmi auhinna, kusjuures Enyedi oli festivali ajaloos esimene naine, kelle film peaauhinna võitis. Kuu aja eest pälvis «Ihust ja hingest» peaauhinna Poolas Camerimage festivalil, kus tunnustati filmi operaatori Máté Herbai lummavat visuaali.
«Ihust ja hingest» toob vaatajate ette tagasihoidliku Mária, Budapesti tapamaja uue kvaliteedikontrolli, ning tema vaikiva ülemuse Endre. Mária numbreid ja reegleid täis korrapärasesse ellu ei sobitu teised inimesed. Üksildane Endre on seevastu elus kõrvetada saanud ning nüüdseks alla andnud tõsine mees, kes hoiab samuti pigem omaette. Kui selgub, et nad kohtuvad igal ööl samas unenäos uhkete hirvedena, siis üritatakse ka päriselus lähemalt suhtlema hakata, mis aga valmistab mõlemale poolele kohmetust ning tekitab ootamatuid tundeid.
Režissööri sõnul sai ta filmiidee unenägudest. Mis juhtuks, kui me näeks sama und kui keegi teine? Kas see oleks põnev või hoopis hirmutav? Lõbus või isegi romantiline? Unenäomotiiv andis Enyedile võimaluse rääkida keerulisematel teemadel. Tema jaoks on tegevuspaigaks olev tapamaja Lääne ühiskonna peegel, mis on kaotanud kontakti traditsioonidega ega oska suhestuda elu kõige olulisemate hetkedega – sünni, armastuse ja surmaga. Naine tunnistab ka ise, et on üsna kinnine inimene ja seega mõistab oma kangelasi.
«Halli pealispinna taga võib peituda väga palju. Valu, kurbus ja kirg – inimeste igapäevane kangelaslikkus. Tänaval inimesi vaadates saan ma aru, et igavate, rumalate ja inetute inimeste seest võib leida imesid.»
«Ihust ja hingest» tõstatab igavese küsimuse: mis on ihu ja hing? Kust läheb piir füüsilise ja hingelise maailma vahel? Mis teeb meid inimesteks? Mille poolest me erineme loomadest, kel on instinktid ja tunded nagu meilgi?
«Ihust ja hingest» linastub Eesti kinodes alates 15. detsembrist. Filmi levitab A-One Films Estonia.