Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2177179t1h8087.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/10/7396127t1h56dd.jpg)
Jõulukuu esimesel päeval juhtusin olema raamatute keskel, avasin huupi ühe tsitaadikogumiku ning tähendasin üles lause: «Valguse levitamiseks on kaks võimalust: kas olla küünal või siis peegel, kust selle leek vastu kumab.» Autor Ameerika kirjanik Edith Wharton, kel sünniaasta Tšehhoviga ligistikku. Jõulukuu kümnendal päeval ehk teisel advendipühapäeval, kui kirjutan Elmo Nüganeni «Kirsiaia» lavastusele kärmet ja paratamatult põgusat vastukaja, tuleb tsitaat järsku meelde.
Läti kunstniku Reinis Suhanovsi kütkestavas stsenograafias on põhikujundiks peeglid. Peeglitega uksed ümbritsevad ja läbistavad mänguruumi, ikka ja jälle jäävad tegelased silmitsi peegelpildiga, kuitahes vilksamisi. Peegeldav on koguni põrand, kus vahel liueldakse nagu jääl.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/10/7396139t1h0f7d.jpg)