Kuidas võidelda nõiduste vastu?

Raamat «Muistse Mesopotaamia nõidustekstid» pakub põnevat lugemist kõigile ajaloo-, usundi- ja esoteerikahuvilistele ning sobib hästi ka sissejuhatuseks muistse maailma maagiliste uskumustega tutvumisel. Foto: TLÜ kirjastus

Tallinna Ülikooli kirjastuses ilmunud raamat «Muistse Mesopotaamia nõidustekstid» sisaldab Babüloonia pikimat säilinud nõidusevastast loitsuseeriat «Põlemine» («Maqlū») ja veidi lühemat seeriat «Needus, needus…» Need on poeetilised tekstid, mis pidid sõna väega nähtamatule kurjusele vastu astuma ja selle kahjutuks tegema.

Raamatu saatesõna annab põhjaliku ülevaate maagiliste uskumuste kohast muistse Mesopotaamia vaimuilmas ja müütilises geograafias. Samuti tutvustatakse nõiduseusu aluseks olevaid neuroloogilisi mehhanisme, mis on inimloomusele universaalsed, selgitades maagiliste uskumuste esinemist kogu kirjapandud ajaloo vältel.

Usk nõidusse on inimkonnaga kaasas käinud kogu kirjapandud ajaloo vältel. Muistsest Mesopotaamiast pärineb tuhandeid maagilistest praktikatest kõnelevaid savitahvleid. Suur osa neist on nõidustekstid, milles kirjeldatakse nõidade ja deemonite olemust ning viise, kuidas nende tekitatavat kahju ennetada või sellest vabaneda. Võimaliku nõiduse kahjutuks tegemisel laulsid Babüloonia preestrid loitse, millest paljud olid koondatud seeriateks, mida kanti ette kauakestvate pidulike rituaalide saatel.

Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteaduri Peeter Espaki sõnul on usk needustesse ja maagiliste rituaalide toimesse «moodsa» inimese mõttemaailmas endiselt olemas. «Usutakse, või vähemalt loetakse nii horoskoope kui ka endeid. Mure korral otsitakse endiselt tihti põhjust ja päästet seletamatutelt kõrgematelt jõududelt. Loodetakse rituaalide ja palvete toimele, olgu siis enne eksamit, spordivõistlust või raske haiguse ajal. Muistse Lähis-Ida nõidusvastaste loitsude kogu ilmub eesti keeles Amar Annuse meisterlikus tõlkes. Nõidustekste aitab avada tõlkija eessõna, kus neid ka meie kohaliku pärimusega seostatakse,» märkis Espak teose kohta.

Amar Annus (snd 1974) on Tartu Ülikooli Lähis-Ida usundiloo dotsent. Doktorikraadi omandas ta Helsingi ülikoolis 2003. aastal. Annus on varem töötanud Helsingi ja Chicago ülikoolis ning Berliini vabaülikoolis. Lähis-Ida klassikalistest tekstidest on ta avaldanud tõlkeid eesti keelde raamatutes «Muinasaja seadusekogumike antoloogia» (2001), «Muinasaja kirjanduse antoloogia» (2005), ja «Gilgameši eepos» (2010).

Raamat pakub põnevat lugemist kõigile ajaloo-, usundi- ja esoteerikahuvilistele ning sobib hästi ka sissejuhatuseks muistse maailma maagiliste uskumustega tutvumisel. Annuse «Muistse Mesopotaamia nõidustekstid» ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas Bibliotheca Antiqua.