Juurikas. Jõulud Reformierakonnas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Häid jõule!

FOTO: Allan Hmelnitski ja Mart Juur

Reformierakonna kontoris valitseb rahutu jõulumeeleolu. Laine Randjärv küpsetab piparkooke. Hanno Pevkur, Urmas Paet ja Jürgen Ligi askeldavad kuuse ümber.

Andrus Ansip.

FOTO: Margus Ansu

PAET: Ai!

LIGI: Urmas, mis sa kisendad? Mis juhtus?

PAET: Kuuseokka astusin jalga! Jube valus on!

Paet keksib ühel jalal ringi.

LIGI: Küll sina oled meil õrnake. Täismees, aga kisendad nagu titt. Poliitikul peab ikka paksem nahk olema. Näiteks mina istun iga nädal palja tagumikuga rahanduskomisjoni istungitel ja ei karju üldse.

PAET: Miks sa palja tagumikuga istud?

LIGI: Miks, miks... Aga vaat – seks!

RANDJÄRV: Kes ütles «seks»?!? Poisid, mis toimub?

PEVKUR: Lõpetage ära. Aitab tühja jutu ajamisest. Vaja on tegusid. Kui me nõnda jätkame, siis me ei saagi kuuske püsti. Urmas, sina hoia varrest. Sina, Jürgen, tõsta alumisi oksi ja mina sätin kuusejalga.

Mehed mässavad kuuse ümber.

RANDJÄRV: Oh, kuidas mulle jõulupühad meeldivad. Tuleks nüüd veel lumi maha ja Ansip tuleks Brüsselist tagasi, siis oleks jõulurõõm täiuslik.

LIGI: Laine, sinul muud juttu ei ole kui Ansip ja Ansip. Unusta ära! Ansip ei tule tagasi.

RANDJÄRV: Mina usun ikka, et Andrus tuleb ühel kenal päeval tagasi ja algab uus õnneaeg.

PAET: Ansipi ajal tehti mõningaid vigu, aga oli ka palju head. Kuid pole parata. Mis olnud, see olnud. Ansip lendab kotkana kõrgemates sfäärides, meie peame omal jõul maa peal edasi liikuma nagu kärbsed.

PEVKUR: Noh, Laine, vaata nüüd – kas kuusk on otse?

RANDJÄRV: Ei ole. Viltu on.

PEVKUR: Oota, ma sätin natuke...

PAET: Ai! Sa astusid mulle varba peale!

Paet keksib teise jala peal mööda tuba.

LIGI: Urmas, hoia eemale. Nagu tavaliselt, pole sinust erakonna üritusele mingit kasu. Me Hannoga ajame selle asja ise joonde.

Ligi ja Pevkur jändavad kuusega ja üritavad jõulupuud otseks ajada. Randjärv võtab tulisest ahjust plaaditäie magusalt lõhnavaid piparkooke.

PEVKUR: Laine, vaata, kuidas on? Nüüd peaks küll otse olema.

RANDJÄRV: Nüüd on teisele poole viltu. Veel rohkem viltu, kui enne oligi.

Seeaeg kui Ligi ja Pevkur kuuske otseks ajada punnivad, üritab Paet plaadi pealt piparkooki näpata ja saab vastu näppe.

PAET: Ai! Laine, miks sa mind lõid? Kas sul on ühest piparkoogist kahju?

RANDJÄRV: Oota, ma annan sulle ise. Pane see suur piparkoogist süda tagasi, see on spetsiaalselt Ansipi jaoks küpsetatud kogu hingesoojusega.

Ulatab Paetile kõige väiksema piparkoogi.

PEVKUR: Aga nüüd, Laine? Kuidas kuuseke nüüd on? Nüüd peaks küll otse olema.

RANDJÄRV: Ei ole otse, ikka on viltu.

LIGI: Kurat võtaks! Kaua võib sedasi jännata!

Kuusk kukub ümber.

***

Mitu tundi hiljem. Keset kontorit seisab kaunilt ehitud kuusk, süüakse piparkooke ja juuakse glögi. Nurgas mängib telekas, telekas räägib Siim Kallas.

LIGI: Süda läheb pahaks Siimu jutu peale. Ei taha enam tema plära kuulata.

PEVKUR: Rahu, seltsimehed. Las auesimees kõneleb. Meie erakonnas on demokraatia. Me oleme diskussioonile avatud. Igaüks võib rääkida, mis tal pähe tuleb.

RANDJÄRV: Kus on telekapult? Vaataks, mis Kanal 2 pealt tuleb. Järsku näidatakse «Sajandi armastuslugu».

Telekas pannakse Kanal 2 peale, ka seal kõneleb Siim Kallas.

RANDJÄRV: Oh issand! Viimsi vallavanem on igal pool. Mul hakkab pea valutama Kallase-papa jutust.

PAET: Jälk. Tõesti jälk. Jürgen, tee midagi!

LIGI: Ma panen Tallinna TV peale. Vean 10 miljoni dollari peale kihla, et Tallinna Televisioonis Siim eetrisse ei pääse. Nad näitavad seal ainult oma poisse ja vahel naljaviluks seda roheliste napakat esinaist, Musu või mis tema nimi oligi.

Telekas pannakse Tallinna TV peale, kus vestlevad Heimar Lenk ja Zuzu Izmailova.

RANDJÄRV: Jürgen, sul oli õigus. Tallinna eeter on puhas nagu prillikivi. Silm lausa puhkab Lengi peal.

LIGI: No ma tean, kuidas keskerakondlik meediamasin töötab.

Samal hetkel liitub vestlejatega teleekraanil Siim Kallas.

PAET: Ai! See oli valus.

LIGI: Kuradi kurat!

RANDJÄRV: Minu arust on ta purjus. Kaine peaga ei ole võimalik siukest juttu ajada.

PEVKUR: Ma arvan, seltsimehed, et me kõik oleme erakonna auesimehe seisukohtadega juba piisavalt tuttavad. Teeme nii, et paneme teleka kinni ja naudime vaikset jõuluootust. (Paneb teleka kinni.) Meil on tore üheskoos olla, on ju? Vaadake, kui ilus on meie kuusk, kui ilusti ja sirgelt ta seisab.

RANDJÄRV: Muidugi, Hanno! Kuusk on superkaunis! Võtke veel piparkooke, poisid!

Paet ründab koogitaldrikut ja saab jälle vastu näppe.

RANDJÄRV: Stopp, Urmas! Ära seda piparkooki võta. Pane kohe tagasi! Ma ju ütlesin, et süda kuulub Ansipile.

LIGI: Ilmaasjata sa ootad ja igatsed, Lainekene. Andrus tagasi ei tule, see on kindel. Miks ta peaks? Brüsselis  on hea rahulik elu.

PEVKUR: Tahtmata kuidagi alahinnata Andrus Ansipi panust, pean ma siiski mainima, et tulevik kuulub poliitikule, kellel jätkub värskeid ideid ja energiat nende elluviimiseks.

PAET: Hästi öeldud. Näiteks minul on väga palju huvitavaid mõtteid...

Uks lendab lahti ja sisse astub Andrus Ansip.

ANSIP: Tere õhtust, tibukesed! Kuidas elate ilma minuta? Halvasti, jah? Seda oli arvata. Istute nagu vettekastetud kanad viltuse kuuse ümber. Isegi seda väikest asja ei suuda te korda ajada!

Andrus Ansip läheb ja lükkab kuuse otseks.

RANDJÄRV: Jõuluime on sündinud, halleluuja!

Tagasi üles