:format(webp)/nginx/o/2017/11/27/7352753t1h3017.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/18/7418419t1h48f9.jpg)
Peeter Malkov
«Teiselpool flööti»
4/5
Nädala plaat. Muusika, millesse peab süvenema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Malkovit teatakse peamiselt ansamblitest Propeller ja Kaseke, võib-olla ka unustusse vajunud poolpõrandaalusest kollektiivist Haak. Kindlasti on paljudel peas Propelleri lugu, biitlite parafraas «Eila veel», mille Malkov on kirjutanud. Propelleri lugusid on tema sulest ju teisigi.
Plaadil «Teiselpool flööti» pole aga nimetatutega palju ühist. Eelmine sooloalbum, mille Malkov andis välja nüüdseks juba 18 aastat tagasi, koosnes eesti heliloojate flöödirepertuaarist. Maailmas on klassikalises muusikas flöödile palju kirjutatud, Eestis mõnevõrra vähem.
Flööt oli miskipärast populaarne pill just 1970ndate progerokis ja fusion’is ja teatud laadi koosseisudest naljalt ei puudunud. Aga nüüd on Malkov koondanud kokku umbes 40 minuti ehk täpselt sellise paraja ühe hingetõmbega läbikuulamise jagu omaloomingut.
«Teispool flööti» on intrigeeriv, minimalistlikult intrigeeriv. Plaadil kuulebki peamiselt ainult flööti mitmesugustes variatsioonides, elektrooniliselt moduleerituna või kogu oma akustilises hiilguses. Sekka ka linnuhääli nagu palas «Ajakauge kaunis».
Flöödi mikrofoni signaal on jaotatud kaheks: lisaks flöödi enda naturaalsele kõlale on kasutatud multiefekti ja sellega flööt mitmehäälseks tehtud. See on muusika, millesse peab süvenema ja millest igal uuel läbikuulamisel leiab midagi uut. Samas ootamatult tumeda varjundiga, kord tihedama, kord hõredama faktuuriga.
Mõned lood tunduvad olevat pigem visandid, teised jällegi kui fragmendid mõnest massiivsemast teosest. On tunda, et siin pole taotletud kompositsioonilist kaalutletust ja kompositsiooni poolest on mõned lood ka lapsekingades. Kindlasti võib seda plaati võtta ka Malkovi autoportreena. Nii näiteks leiame ühest palast pühenduse ja vihje Malkovi eeskujule Jeremy Steigile, keda peetakse üheks silmapaistvamaks džässflöödimängijaks. Ka Steig on välja andnud plaate, kus on kõik partiid ise sisse mänginud.
Need, kellel seostuvad flöödiga mingid tüüpkujutelmad või isegi eelarvamused, kindlasti üllatuvad seda plaati kuulates. Võrdluseks soovitan heita kõrv peale kunagisele kollektiivile MRK Pakt, millele Malkov ka muusikat kirjutas. Minimalismist on seal asi kaugel.