Peeter Volkonski tõlkis kultusteose

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Nareki Grigori «Nutulaulude raamat»
Nareki Grigori «Nutulaulude raamat» Foto: Bibliotheca Mediaevalis

TLÜ kirjastuse sarjas Bibliotheca Mediaevalis ilmus Peeter Volkonski tõlkes vanaarmeenia keelest Nareki Grigori «Nutulaulude raamat».

Armeenia Pindaroseks nimetatud Nareki Grigori (951–1003) «Nutulaulude raamat» pole tähtis teos mitte üksnes armeenia kultuuris, vaid on mõjutanud kogu kristlikku maailma. Nareki kloostri munga Püha Grigori  «Nutulaulude raamat» on armeenlastele piibli järel tähtsuselt teine raamat. Sel usutakse olevat tervendav mõju, mistõttu hoiavad tõbised seda magades padja all ja seda loetakse ette haigevoodi kõrval. Nareki Grigor ehk Grigor Narekatsi ise nimetas «Nutulaulude raamatut» müstikuna ka «Kõnelusteks Jumalaga südame põhjast».

Nareki Grigori elust on vähe teada. Suurem osa elas ta Nareki kloostris: algul õpilasena, mungaks pühitsemise järel õpetajana. «Nutulaulude raamatu» lõpetas ta arvatavalt vahetult enne surma, 1002. aastal. 2015. aastal kuulutas paavst Franciscus Nareki Grigori katoliku kiriku doktoriks – kõigist eelnevaist doktoreist erineb ta selle poolest, et polnud oma eluajal osaduses katoliku kirikuga. See aga annab tunnistust, et tuhat aastat tagasi elanud Armeenia Nareki kloostri mungal on tänapäeva maailmale midagi väga olulist öelda.

Eesti lugejal on suurepärane võimalus lugeda neid keskaegseid nutulaule Peeter Volkonski mõjusas tõlkes. Luuletaja Doris Kareva märgib Volkonski tõlke kohta: «Originaali arhailist ülevust annab hästi edasi valdavalt daktüliline rütm, mis mõjub palavikulise palvena, kohati lausa hüpnootilisena. Tunnustust väärib tõlkija erakordselt rikkalik sõnavara ning teksti heakõlalisus.»

«Nutulaulude raamatu» väljaanne on varustatud kahe põneva saatesõnaga: Peeter Volkonski eessõna selgitab tõlkepõhimõtteid, samuti tutvustab Grigori elu ja teoseid ning Alar Laatsi põhjalik järelsõna armeenia kristlusest.

Tagasi üles