Kai Aareleiu tõlgituna ilmus eesti keeles 2016. aastal Soome olulisema proosapreemia Finlandia pälvinud Jukka Viikilä teos «Akvarellid Engeli linnast», mille peategelasel on seos ka Eestiga.
Eesti keeles ilmus auhinnatud romaan arhitekti elust
«Akvarellid Engeli linnast» on Helsingi linnaarhitekti Johan Carl Ludvig Engeli fiktiivne päevaraamat aastatest 1816‒1840. Revalis ja Turus karjääri alustanud sakslane näib aimavat vastuseid keisri soovidele. Tema pliiats paneb paberile ampiirstiilis linnakeskuse: senatihoone, ülikooli, selle raamatukogu ja valendavasse kõrgusesse pürgiva toomkiriku.
Arhitekti päeviku sissekannetes kangastuvad üksteise järel hooned ja tänavatevõrk, millest tuntakse Helsingit ka täna. Ainult kuus aastat, lubas Engel oma naisele Charlottele. Kumbki ei osanud aimata, et Helsingist saab arhitekti elutöö.
Kai Aareleid on Loomingus kirjutanud, et raamatu-Engel on peaaegu täiuslikult ehitatud tegelane, kuid sellel täiuslikkusel pole niivõrd pistmist psühholoogilise usutavusega, kuivõrd tema tajude ja tema meele liigutuste usutavusega. Olgu või see, kuidas Engel tunnetab ruumi, värve, helisid, muusikat. Ta vaatab külmal talvehommikul kodumaja ukselt aeda ja näeb «pakase avarat saali», «väikesi miniatuure lumel».
Engelil on seos ka Eestiga. Alates 1809. aastast töötas ta mõne aasta Tallinna linnaarhitektina. Tallinna vanalinnas on kaks Engeli projekteeritud tuntud hoonet: Vanalinna muusikamaja Uuel tänaval ja praegune õiguskantsleri residents Toompeal, Kohtu 8. Küllap on paljudele tuttav see Toompea servalt all-linnale vaatav kollane kuue sambaga maja, mida võiks hõlpsalt pidada ülikooliks või äraeksinud külaliseks Helsingi Senati väljakult.
Romaani autor Jukka Viikilä on 1973. aastal sündinud Soome kirjanik ja dramaturg, kes elab Helsingis ja on varem kirjutanud peamiselt luulet. «Akvarellid Engeli linnast» on tema esikromaan. Raamatu kirjastas Eestis kirjastus Post Factum.