17 kultuurisündmust 2017. aastast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Henrik Kalmet Macbethina Tallinna Linnateatri lavastuses
Henrik Kalmet Macbethina Tallinna Linnateatri lavastuses Foto: Siim Vahur

Kalmet vs. Nüganen

See pidi olema tavaline intervjuu, kus tehakse varjatud reklaami Tallinna Linnateatri uuslavastusele, kuid populaarse näitleja südamest öeldud sõnad panid plahvatama viimaste aastate suurima teatripommi. Henrik Kalmet ütles kõva häälega välja selle, mida sosinal oli räägitud juba pikemat aega: Tallinna Linnateater on kriisis, peanäitejuhi fookus on mujal.

Nüüd vaid Kinoteatriga seotud Kalmeti juhtum lasi ühe Tallinna teatri kardina taha piiluda, aga samas tõi see kaasa ka hirmu ja süvendas veendumust, et «selliseid asju avalikult ei räägita». 25 aastat teatrit juhtinud Elmo Nüganen on eelistanud vaikida.

«Ma saan iga kell sukelduda proovi ja mul on... äärmiselt huvitav,» ütles lavastaja Eesti Ekspressi reportaažis. Pärast kolmeaastast pausi tõi Nüganen lavale uuslavastuse, Tšehhovi «Kirsiaia», mille vastuvõtt oli heatahtlikult kriitiline.

Üks on kindel: Kalmeti sõnad panid veerema lumepalli, mis pole veel peatunud.

Tantsijad korraldasid Vabaduse väljakul oma peo.
Tantsijad korraldasid Vabaduse väljakul oma peo. Foto: Erik Prozes

Vabaduse tantsijad

30. juunil oli ilm nii sant, et laulu- ja tantsupeo staap otsustas tantsupeo päevase etenduse ära jätta. Sajad noored otsustasid, et nemad ei lase endalt pidu võtta, ja lõid spontaanselt Vabaduse väljakul tantsu lahti. Nad ei ole mingid lumehelbekesed, kes väikeses vihmas ära sulavad!

Suuresti sai see Vabaduse tantsupidu teoks tänu noortele, kes oskavad nutiseadmed ja sotsiaalmeedia enda kasuks tööle panna. Kümme aastat tagasi oleks see olnud võimatu: polnud lihtsalt ühtegi infokanalit, mille kaudu inimesed oleksid saanud nii kiiresti ja vahetult ideid jagada ning tegutsemist koordineerida.  

Vabaduse väljaku peost tegid oma portaalides otseülekande erameediakanalid Postimees, Delfi ja Õhtuleht, lisaks sajad inimesed oma sotsiaalmeediaskontodel. Isegi pisikese arvuti- ja telefoniekraani kaudu jõudis kodudesse helge ja võimas tunne. Eesti rahvas oli koos, kes Vabaduse (väljaku) vihmas, kes oma nutiekraani taga. Elagu e-Eesti!

Katja Novitskova Earth Potential New Yorgis
Katja Novitskova Earth Potential New Yorgis Foto: Katja Novitskova

Katja Novitskova – kunsti kuumim nimi

Berliinis elav ja töötav Katja Novitskova on endiselt kõige kuumem Eesti kunstnik maailmas. Novembri lõpus uksed sulgenud 57. Veneetsia biennaali Eesti paviljon püstitas kõigi aegade külastusrekordi – kuue kuu jooksul käis Novitskova näitusel «Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud» (kuraator Kati Ilves) ligi 40 000 inimest, mis on peaaegu kolmandiku võrra rohkem kui üheski varasemas Eesti paviljonis. Eesti on Veneetsias rahvuspaviljoniga osalenud juba 20 aastat.

Veneetsias Eesti paviljoni näitusel esitles Novitskova maailma ulmelise nägemusena, kommenteerides videote, fotoskulptuuride ja installatsioonide abil meie kaasaega justkui kaugest tulevikust, mil maailma sellisena, nagu seda tunneme, ei ole enam olemas. Mida see kõik tähendab, saavad huvilised ise vaadata Kumus 22. veebruaril avataval näitusel.

Kunstitaevasse tõusis Novitskova 2010. aastal alustatud projektiga «Post-internet Survival Guide», mis oli üks esimesi post-interneti stiilis kunstiteoseid. Novitskova teoseid on näidatud ka New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis ja rahvusvaheline kunstiportaal Artnet valis ta möödunud aastal 50 Euroopa kõige huvitavama kunstniku hulka. Sel aastal sai tema skulptuure näha New Yorgi City Hall Parkis, aga ka Shanghais. President Kersti Kaljulaid andis Novitskovale noore kultuuritegelase preemia.

Konrad Mägi näitus Roomas, fotol Enn Kunila ja Sirje Helme
Konrad Mägi näitus Roomas, fotol Enn Kunila ja Sirje Helme Foto: Meeli Küttim

Aasta kunstnik – Konrad Mägi

Roomas avati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tähistamiseks mainekas Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporaneas Konrad Mäe suurnäitus. See on läbi aegade mahukaim Konrad Mäe teoste näitus väljaspool Eestit, eksponeeritud on autori maastikumaalide paremik peaaegu 50 teosega. Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporanea on üks olulisemaid Rooma muuseume, mis on keskendunud 20. sajandi modernismile. Peale püsiekspositsiooni on seal pidevalt ka vahetuvad näitused. Publikuhuvi üle ei saa muuseum ega näituse korraldanud Eesti Kunstimuuseum sugugi kurta.

Menukaks ostus ka kevadel Firenze kesklinnas esinduslikus Novecento kunstimuuseumis avatud näitus «Visioni dal Nord», kus teiste Eesti kunstike kõrval oli kõige mahukamalt esindatud Konrad Mäe maalid. Aga see pole veel kõik. Sügisel ilmus muljetavaldav raamat – Eero  Epneri kirjutatud Konrad Mäe elulugu, mida saab lugeda nii eesti, inglise kui ka itaalia keeles. Forenze näituse ja elulooraamatu taga seisab kunstimetseen ja -koguja Enn Kunila.

NO99 juhid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo võtavad vastu auhinda Europe Prize New Theatrical Realities.
NO99 juhid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo võtavad vastu auhinda Europe Prize New Theatrical Realities. Foto: Europe Theatre Prize

NO99 tiirutab ja pälvib tähelepanu

Teater NO99 tõi Eestisse Euroopa kõige prestiižikama teatriauhinna, uue teatrireaaluse preemia (Europe Prize New Theatrical Realities), mille laureaadid valib välja nimekas žürii. Teatrimaailma Oscariks nimetatud auhind on tunnustus kogu NO99 teatrile. Preemial on kaks kategooriat: elutööpreemia ja uus teatrireaalsus. Viimasega, mille pälvis NO99, tunnustatakse loojaid ja truppe, kes on oma pikaajalise tegevusega Euroopa nüüdisaegset teatrikeelt enim arendanud ja mõjutanud. NO99 on ühes reas selliste nimedega, nagu näiteks Thomas Ostermeier, Romeo Castellucci, Kristian Smeds, Katie Mitchell, Rimini Protokoll, Krzysztof Warlikowski, Christoph Marthaler jpt.

Tähelepanuväärne on ka teatri jõudmine Veneetsia biennaali teatriprogrammi, kus tänavu anti etendusi lausa kahe lavastusega: «NO43 Kõnts» ja «NO42 El Dorado: klounide hävitusretk».  Oktoobri alguses lummas NO99 lavastusega «NO40 Pööriöö uni» Berliini esinduslikema ja parima akustikaga kontserdisaalis Berlin Konzerthausis Saksamaa publikut.

Lõppeval aastal tulid NO99 kunstilised juhid Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi tagasi vahepealselt pausilt ning Eestis esietendus lausa kolm nende lavastust: ühiselt tehtud «NO34 Revolutsioon», Semperi «NO33 Hüsteeria» ja Ojasoo «NO32 Heasoovijad».

Ligi 100 000 külastajat leidis tänavu tee Ugala teatrisse.
Ligi 100 000 külastajat leidis tänavu tee Ugala teatrisse. Foto: ELMO RIIG/SAKALA

Eesti teater, remondis

Kui kunstiliselt on Eesti teatril küsitav ajahetk, siis remondiraha poolest on kõik hästi, vähemalt riigi osalusega teatrites. Märtsis avati täielikult renoveeritud Ugala, uue lava said Vanemuine ja Endla. Riik ja Tallinna linn on jõudnud kokkuleppele, et Tallinna Linnateater saab endale kauaoodatud suure saali, mille ehitus peaks lõppema 2020. aasta lõpuks.

Aga ka üks erateater saab endale uue ja uhke saali: Tallinna vanalinnas asuva Theatrumi ruumides on remont käinud juba tänavuse aasta märtsist ja peaks lõppema uuel aasta esimestel kuudel. 

Eesti tuntuim ooperilavastaja Neeme Kuningas Krasnojarskis. Muide, Krasnojarski krai on Venemaa suuruselt teine regioon, rohkem kui nelja Prantsusmaa suurune.
Eesti tuntuim ooperilavastaja Neeme Kuningas Krasnojarskis. Muide, Krasnojarski krai on Venemaa suuruselt teine regioon, rohkem kui nelja Prantsusmaa suurune. Foto: Jaanus Piirsalu / Postimees
Maria Faust
Maria Faust Foto: Sander Ilvest

Kõrged premiad Maria Faustile ja Neeme Kuningale 

Eesti kolmest kutselisest ooperilavastajast kaks – Arne Mikk ja Neeme Kuningas – teevad tegusid Venemaal. Mikk, kes on sisuliselt pensionile jäänud ning pole alates 2014. aastast Eestis enam lavastanud, tõi tänavu novembris Moskvas Pokrovski nimelises Kammerteatris välja soome helilooja Kalevi Aho ooperi «Frida ja Diego» (seda on eestlastel võimalik näha ja kuulda tuleval suvel Pärnu Ooperipäevadel). Kuningas on töötanud alates 2016. aasta detsembrist Karsnojarski ooperiteatri pealavastajana. Samas majas tuli tänavu maikuus tema käe all välja César Cui ooper-ballett «Kaukaasia vang» (1883), mis võitis tänavu Venemaa maineka teatriauhinna Onegin kategoorias «Uuestisünd/Traditsioon». Lavastuse valmimisega oli seotud veel teinegi eestlane – valguskunstnik Neeme Jõe.

Taanis tunnustati aasta parimaid džässmuusikuid. Eesti saksofonist ja helilooja Maria Faust oli nomineeritud lausa neljas kategoorias, võitis kaks auhinda.

Fausti ja Kira Skov album «In The Beginning» tunnistati parimaks vokaaldžässalbumiks, lisaks said Faust ja Skov aasta heliloojate auhinna. Album oli nomineeritud ka aasta džässalbumi kategoorias. Koosseisuga Shitney ja albumiga «Earth Core» oli Faust nominent veel aasta cross over tiitlile.

Žürii hinnangul on võitjate looming absoluutne tippklass. Selle helikeel aga oma küpsuse, melanhoolsuse, tundlikkuse ja pühalikkusega märkimisväärne.

Ivari Ilja.
Ivari Ilja. Foto: Eero Vabamägi

Muusikakoolid said uued juhid

Eesti kaks suurimat ja tähtsaimat muusikakooli – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool – said lõppeval aastal omale uued juhid. EMTA eesotsas vahetas veerand sajandit kooli juhtinud ning end ise taandanud Peep Lassmanni välja tema pianistist ametivend Ivari Ilja, kes väljus võitjana meediakünnise ületanud valimisvõitlusest. Üksteist aastat Otsa kooli juhtinud ning tänavu kollektiivi umbusalduse tagajärjel tagasi astuma sunnitud Aarne Saluveeri asemel sai kooli uueks juhiks saksofonist Ivo Lille.

Edward von Lõngus ja (R)estart Reality Pariisis
Edward von Lõngus ja (R)estart Reality Pariisis Foto: RUUDU RAHUMARU

Riigikunstnik Edward von Lõngus

Salapärane, vaid varjunime all esinev kunstnik Edward von Lõngus suutis kokku viia anarhilise, tihti võimudele vastanduva tänavakunsti ning 185 000 eurot Eesti riigi raha. Just niipalju läks maksma aktsioon, mille käigus Lõngus kaasaegse kunsti keskkonna NOAR toel kümmekonda Euroopa suurlinna seintele oma taieseid maalis. Tööd kujutavad ajaloolistest fotodest inspireeritud «100-aastasi eestlasi» ning osa sellest moodustab liitreaalsusel põhinev tarkvara.

Kaur Kender kohtus.
Kaur Kender kohtus. Foto: Erik Prozes / Postimees

Kaur Kender – sõnavabadus sai moraalipaanikast jagu

Pikaleveninud kulukas protsess sai lõpuks läbi – kirjanik Kaur Kender mõisteti kohtus õigeks. Teadupärast esitati Kenderile 2014. aasta detsembris õudusnovelli «UNTITLED XII» avaldamise eest süüdistus lasteporno tootmises.

Tähelepanuväärseks ja erandlikuks teeb tänavuse otsuse tõik, et lõviosas kohtuasjadest, mille prokuratuur kohtusse viib, mõistetakse süüdistatav ikkagi süüdi. Kender sai aga õiguse juba esimese astme kohtus. Prokuratuuril polnud ka edasikaebamisel edu.

Kohtusaalis võtsid tunnistajatena Kenderi kaitseks sõna kirjandus- ja kultuuriteooria parimad asjatundjad. Teiste seas astusid üles näiteks Jaanus Adamson, Tarmo Jüristo, Janek Kraavi ja Rein Raud.

Kender on praeguseks küll Eesti tolmu jalgelt pühkinud, millest on mõnevõrra kahju, sest kirjanduslikult huvitavaid tekste ja kõneainet oleks ta pakkunud kindlasti ka edaspidi.

Filmimuuseum. Selliste masinate abil tekitati liikumise illusiooni enne kinematograafi leiutamist.
Filmimuuseum. Selliste masinate abil tekitati liikumise illusiooni enne kinematograafi leiutamist. Foto: Sander Ilvest

Avati Eesti filmimuuseum

Eesti filmimuuseum, üks ajaloomuuseumi filiaale, loodi juba 2006. aastal, aga oma kodu, kuhu saab ka külastajaid kutsuda, sai see alles tänavu sügisel. Muuseum asub Maarjamäe ajalookeskuses. Püsinäitus «Duubel ÜKS» püüab külastajani tuua kõik filmitegemise etapid alates idee sünnist ja stsenaariumi kirjutamisest kuni esilinastuse punase vaibani. Väljas on rikkalik kollektsioon eesti filmis ilma teinud isikutest ja esemetest (näiteks Toomas Nipernaadi hele suvekuub või «Viimse reliikvia» laegas). Muuseumis on ka 200-kohaline kinosaal.

Arvo Pärt võttis paavst Franciscuselt vastu hinnatud Ratzingeri preemia.
Arvo Pärt võttis paavst Franciscuselt vastu hinnatud Ratzingeri preemia. Foto: Arvo Pärdi keskus

Arvo Pärt - tunnustus paavstilt ning nurgakivi uuele keskusele

Kuuendat aastat maailmas enim mängitud elav helilooja Arvo Pärt võttis paavst Franciscuselt vastu hinnatud Ratzingeri preemia. Pärt on esimene muusik, kes selle teoloogia valdkonna Nobeliks nimetatud preemia on pälvinud. Paavst tunnustab preemiaga väljapaistvaid inimesi teadustöö eest teoloogias või sellega seotud teadustes, preemia võib pälvida ka vaimuliku sisuga kunstiloomingu eest.

Sel suvel pandi aga nurgakivi Arvo Pärdi keskusele. Selle asetas tulevases kammersaalis põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava, helilooja ise. Keskus valmib järgmise aasta mais, uksed avatakse külastajatele sügisel. Keskuse eesmärk on luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks Eestis ja emakeelses keskkonnas. Selle süda on arhiiv, mis koondab kogu helilooja loomepärandit ning sellega seotud infot ja dokumente nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul.

Tulevikus koondab keskus mitmesuguseid Arvo Pärdi loominguga seotud tegevusi, olles mäluasutus ja infokeskus, eelkõige aga uurimis- ja õppekeskkond, mille südameks jääb arhiiv.

Trad.Attack!
Trad.Attack! Foto: Stina Kase

Trad.Attack! - 60 kontserti maailmas

Trad.Attack! ütles suve alguses nii: «Me tahame olla suur bänd ning tõsta nii enda kui kogu eesti muusikamaailma taset. Selleks on praegu ideaalne aeg ja kui üldse midagi teha, siis suurelt.»  

Suureks ja edukaks Sandra Vabarna, Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubli 2017. aasta ka kujunes. Maikuus ilmus nende teine kauamängiv «Kullakarva», suvel jõudsid nad anda kaks võimsat suurkontserti kodumaal. Ülejäänud osa aastast möödus mööda maailma tiirutades. Kokkuvõttes käidi 21 riigis ja anti võõrsil 60 kontserti. Aga see on alles algus.

«Elame tegelikult ideaalset elu. Saame mängida seda muusikat, mida tahame, ja saame seda veel teha ka välismaal. Edu on aga see, kui sind hinnatakse, kui sind oodatakse. Me tahame olla nimi, kelle peale kergitatakse silmi. Kui see juhtuks, oleks meil edu tegelikult käes. Selle saladus on head suhted, hea tiim, rets töö ja kopatäis õnne.»

Just õnne Trad.Attack!-ile uueks aastaks soovimegi.

Eesti-Soome Kultuurifondi esimese stipendiumi saajad Jalostamo-kollektiivi ja NO99.
Eesti-Soome Kultuurifondi esimese stipendiumi saajad Jalostamo-kollektiivi ja NO99. Foto: Toomas Dettenborn

Eesti-Soome Kultuurifond - kaua tehtud kaunikene

Kaks aastat tagasi vabatahtlike annetustega loodud Eesti-Soome Kultuurifond andis detsembris välja esimese 15 000 euro suuruse stipendiumi, mille sai kahe riigi ühine kultuuriprojekt «Rännurahvas». Tegemist on NO99 ja rühmituse Jalostamo-kollektiivi koostööprojektiga «Rännurahvas», mis jõuab Eestis lavale eeloleval sügisel, hiljem näevad uuest oma kultuuri, keele ja kommetega hõimust kõnelevat lavastust ka meie põhjanaabrid.

Eesti-Soome Kultuurifondi tegevuse eesmärk on aidata kaasa eestlaste ja soomlaste koostööle kultuuri ja kunsti valdkonnas ning toetada kahe maa ühisprojekte, millel võiks olla potentsiaali viia kultuuri ka kolmandatesse maadesse.

Tanel Padar ja The Sun Paide Vallimäel
Tanel Padar ja The Sun Paide Vallimäel Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix

The Sun ja Ruja - üks lõpetas, teine tuli korraks jälle lavale

Üks ajastu Eesti poprokkmuusikas sai läbi, kui Tanel Padar teatas, et lõppev aasta jääb 15 aastat tegutsenud ansamblile The Sun viimaseks. Ilus punkt pandi tegevusele kontserdiga Kihnus. Täna on bändi viimase koosseisu muusikud asunud oma tegemiste juurde, Padar ise andis aasta lõpus välja soolokarjääri EP.

Ammu tegevuse lõpetanud Ruja astus aga üheks õhtuks Tallinna lauluväljakul lavale originaalkoosseisu liikmetega, et noorte solistide abiga ette kanda ansambli rokiklassikasse kuuluvad hitid. Kontserdist ja sellele eelnenud prooviperioodist valmis kahetunnine muusikadokumentaal «Eesti muld ja Eesti Ruja». Lisaks jõudis kuulajateni vinüülplaat «Põhi, lõuna, ida, lääs…» Ruja nn progeperioodi lugudega, mis laiemale avalikkusele väga tuntud ei ole. Vinüülplaadiga koos anti välja ka boonus-CD, mille aluseks kogemata leitud Ruja toonase helirežissööri Mati Braueri salvestised, kus on helilõike Ruja tööst stuudios, Braueri intervjuud bändi liikmetega ning tema enda arutlused Ruja muusika üle. Komplekt annab hea ülevaate Ruja muusikast ja Ruja mitmeplaanilisest tegevusest aastail 1975–1980.

Tõnu Kõrvits.
Tõnu Kõrvits. Foto: Erakogu

Tõnu Kõrvits - võidukäik mainekas nimekirjas

Tõnu Kõrvitsa «Moorland Elegies» ehk «Lageda laulud» jõudis NPR (National Public Radio, USA) Musicu 2017. aasta parima kümne klassikalise muusika albumi edetabelis kolmandale kohale. Kõrvitsa «Fall Leaves Fall» samalt albumilt on aasta 100 parima loo hulgas 15. kohal ja kauamängiv 50. parima kõikide albumite nimistus 33. kohal.

Kaks aastat tagasi loodud 54-minutilist üheksaosalist tsüklit koorile ja keelpillidele esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester dirigent Risto Joosti juhatusel. Teksti aluseks olevad inglise poetessi Emily Brontë luuletused on valinud, järjestanud ja tõlkinud Doris Kareva.

Klassik Heute on nimetanud albumi ka nädala plaadiks, lisaks oli see möödunud suvel Amazoni klassikalise muusika number üks ehk enim müüdud.

Tommy Cash.
Tommy Cash. Foto: Mihkel Maripuu

Tommy Cash - eesti popkultuuri uusim ekspordiartikkel

Tommy Cash (TOMM¥ €A$H) – eesti kultuuri uusim ja suurim ekspordiartikkel; mees, kelle loomingulise pärandi tähtsust hakatakse võib-olla aastakümnete pärast mainima ühes lauses koos Georg Otsa ja Arvo Pärdiga. Vana kooli standarditega muusikasõbrale näeb Tommy Cash välja ja kõlab oma loomingus nagu inimene, kes on mitmest olulisest asjast väga valesti aru saanud. Tänapäeval arvatakse, et ta ise ning tema tegemised on cool’id. Nii kirjutas Postimees kuu tagasi pärast Cashi väljamüüdud kontserti Kultuurikatlas.

Cashi karjäär läheb suure hooga ülesmäge ja panused järjest tõusevad. Suve hakul kirjutas brittide mainekas The Guardian skandaalsest muusikust portreeloo pealkirjaga «Sürreaalne post-soveti räppsensatsioon», aastavahetuse veedab Cash kontserte andes ei kusagil mujal kui Hiinas, hiljaaegu saabus ka uudis, et räppar teeb kaasa briti poptähe Charli XCX koostatud playlistil. Ja Charli XCX on popimaailmas juba väga kõva nimi.

Tagasi üles