Filmiarvustus: «Teine armuke» on suurepärane Euroopa film (2)

Madis Vaikmaa
, Arteri toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaader filmist.
Kaader filmist. Foto: outnow.ch

Marine Vacthi kehastatud aneemilise olemisega Chloéd on kogu elu vaevanud kõhuvalud. Kui günekoloog teatab, et temaga on kõik sama korras nagu Norras ja et asi peab olema vaimne, seab Chloé sammud psühholoogi juurde. Patsiendi-arsti suhe areneb kabinetis kiirelt kirglikuks ja tipneb kooseluga.

Üsna pea avastab Chloé oma värske peiksi juures midagi kahtlast ja edasi läheb lugu nii, nagu filmi pealkirjast võib järeldada – tegevus hakkab käima mitmel rindel. Kuna armukesepidamine ei paneks 21. sajandi emantsipeerunud kinokülastajaid kulmugi kergitama – välja arvatud abielu pühaduse eest võitlejad ja EKRE liikmed –, on selle teise mehe taust märksa pikantsem kui n-ö traditsioonilistel armukestel, kellena oleme harjunud nägema basseinipoisse, postiljone või torumehi.

Filmile lisab vürtsi asjaolu, et nii nagu peategelasel Chloél pole ka ebatraditsioonilisel armukesel kupli all kõik asjad päris omal kohal. Sestap on keeruline tõmmata piiri reaalsuse ja ainult temakese peas toimuva vahel ning mõned otsad jäävadki filmi lõpuni lahtiseks.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles