Elmo Nüganen lubab, et Tallinna Linnateatris jäävad kõik head asjad alles Kuidas läks Tallinna Linnateatril 2017. aasta ja mida toob tulevik?

FOTO: Tairo Lutter

Elmo Nüganen

Möödunud aasta tõi Tallinna Linnateatrile rõõmusõnumi: detsembris kuulutati välja teatri arhitektuurne ideekonkurss, mille lõpptulemusena peaks Linnateater endale saama kauaoodatud suure saali.

Tallinna Linnateatri publikuarv küündis juba neljandat aastat järjest üle 70 000 külastaja piiri. Aasta jooksul andis teater 455 etendust, mille raames külastas etendusi 75 000 inimest. Esietendus Tallinna Linnateatris viis uuslavastust: «Jäneseurg», «Macbeth», «Kriipsud uksepiidal», «Kaks vaest rumeenlast» ja «Kirsiaed». Külalislavastajatena tegid Linnateatris debüüdi soome lavastaja Antti Mikkola ja Hendrik Toompere jr.

«Linnateater töötab juba aastaid maksimumvõimsusel ning olemasoleva publikuhuvi rahuldamiseks, loominguliseks tööks ja edasiseks publikuarvu kasvatamiseks vajab teater hädasti uut suurt teatrisaali. 2017. aasta andis selleks ka lootust,» ütles Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa teatri saadetud pressitekstis. Teatavasti otsustasid riik ja linn 2017. aasta sügisel panna Linnateatri ehitusele õla alla ning detsembris kuulutas Linnavaraamet välja Tallinna Linnateatri arhitektuurse ideekonkursi.

«Kõige olulisem on see, et selle projektiga säilitame oma identiteedi ja selle maja atmosfääri, mille pärast publik armastab meie juures käia. Meie identiteet on Laial tänaval,» sõnas peanäitejuht Elmo Nüganen pressitekstis. «Kõik head asjad jäävad alles ja juurde tuleb see uus ja hea, mida meil varem polnud. Alles jääb vabaõhulava, mis tõuseb tänava tasapinnale, ent on endiselt ümbritsetud meie keskaegsetest hoonetest,» lisas ta.

Vabaõhulava alla tuleb ümberehitatud 350-kohaline Põrgulava kaasaegse lavatehnika ja lavatorniga ning uus 120-kohaline saal. Endise 7000 inimese asemel kuus tõuseks publikuarv kuni 10 000 inimeseni. Uue projektiga saab ka publikul olema oluliselt rohkem ruumi kui varasemalt. Esialgsete prognooside kohaselt on vajalike ehitustööde maksumus aastatel 2018–2020 hinnanguliselt 20 miljonit eurot, millest ligi pool katab riik ning ülejäänud Tallinna linn.

2017. aasta suvel algasid restaureerimistööd ka Hobuveskis, mis lõpevad selle aasta alguses. Restaureerimistöid toetas Tallinna linn. Hobuveski restaureerimise käigus luuakse hoonesse teatrisaalile sobilik heli-, valgus- ja küttesüsteem, rajatakse ventilatsioon ja uued vajalikud kaablitrassid ning uuendatakse publikuruume. «Restaureerimise käigus saab Hobuveskist tõeline teatrisaal, mis on omamoodi ühe ajaloolise vanalinna hoone uuestisünd,» lisas Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa. 

FOTO: Tiit Mõtus

Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa

Tavapärasest rohkem anti 2017. aastal etendusi väljaspool koduteatrit. Andrus Kivirähki «Köster», mida seoses Hobuveski remondiga enam koduteatris mängida ei saanud, jõudis aasta jooksul pea igasse Eestimaa nurka: etendusi anti nii Pärnus, Tartus, Keilas, Põlvas, Märjamaal, Võrus kui ka mujal. Erinevates linnades mängiti veel ka lavastusi «Lantimiskunstnikud», «Aju jaht», «Surnud hinged» ning «Aeg ja perekond Conway».

Väljaspool Eestit jõuti külalisetendusi anda nii New Yorgi Eesti Majas, Washingtonis asuvas Eesti saatkonnas, Peterburis Akimovi nimelises komöödiateatris kui ka Espoo kultuurikeskuses. Tallinna Linnateatri rahvusvahelist teatrifestivali Talveöö Unenägu tunnustati EFFE Euroopa kvaliteedimärgisega, millega kuulub teatrifestival nüüd kogukondlikult määrava tähtsusega ning väljapaistva kunstilise tasemega Euroopa festivalide hulka. Ühtlasi osales lavastuse «Suveöö unenägu» lavakujundus World Stage Design 2017 näitusel Taiwanis.

2017. aasta lõpus väljastati Tallinna Linnateatrile ka Euroopa Rohelise Kontori tunnistus. Linnateater on seega esimene teater Eestis, kes on ette võtnud keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamise Rohelise Kontori näol. Lisaks läbimõeldud tegevusele ressursside kasutamisel ja nende jälgimisel on teatris kasutusel ka muid keskkonnasõbralikke lahendusi: vanade plakatite taaskasutus kinkekottide tegemisel, teatrikostüümide loomine tekstiilijääkidest jne.

«Teatrina keskkonnasõbralikult toimetamine on tegelikult üsnagi keeruline ülesanne, sest ainuüksi teatrisaalide valgustehnika elektrikulu paisutab meie ökoloogilise jalajälje märkimisväärseks. Samas on tore näha, kuivõrd palju hoolivad keskkonnast meie teatri inimesed. Just see tegi võimalikuks ka rohekontori tingimuste täitmise,» ütles Raivo Põldmaa.

FOTO: Siim Vahur

Tallinna Linnateater

Tagasi üles