/nginx/o/2018/01/02/7456591t1hce30.jpg)
Minu ja Marju Läniku kõrval on Urmas Ott üks kuulsamaid inimesi, kes Otepäält sirgunud. Urmas Oti talent, mis tegi ta tuntuks üle terve Nõukogude Liidu, avaldus juba koolipõlves.
Juurikas. Urmas Oti saladus (2)
12. jaanuar 2018, 20:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Otil oli kombeks koolisööklasse tormates kaugelt hüüda: «Tädi Meeta, aeg on juustuleibadel juust teistpidi keerata!» Kõik naersid ja sööklatädi läks näost punaseks nagu keedetud peet. Nali seisnes selles, et mingeid juustuleibu koolisööklas ei serveeritud.
Pedagooge šokeeris Urmas Oti komme esitada küsimusi teemadel, millest polnud kombeks kõva häälega rääkida. Kord uuris Urmas Ott vene keele õpetaja käest: «Laine Elmarovna, kui palju te teenite? Kas vastab tõele, et panete igal palgapäeval taskusse 120 rubla?»
Minu isiklikud kokkupuuted Urmas Otiga olid põgusad, kuid meeldejäävad. 1980. aastate alguses sõitsin 12.05 Tartust väljuva kiirbussiga Otepääle. Bussireisi tegi kaasa ka Urmas Ott. Urmas Otil oli seljas roheline maika, jalas välismaa botased, valged tennisesokid ning lühikesed spordipüksid. Kaelas oli Urmas Otil jäme kuldkett.
Bussisõidu ajal intervjueeris Urmas Ott enda kõrval istuvat kolhoosnikut, uurides töömehelt, palju see teenib. Kolhoosnik vastas keerutamata, et 200 rubla ja mõnikord rohkemgi. Ajakirjanikel polnud tol ajal kombeks niisuguseid küsimusi küsida ja just teadasaamine, palju keegi teenib, tegi Urmas Oti intervjuud nõnda nauditavaks.
Hulk aastaid hiljem kutsuti mind külaliseks Urmas Oti saatesse. Ma oleks heameelega läinud ja Urmase käest küsinud, palju ta teenib. See on ju suur saladus, palju televisioonis makstakse. Linna peal räägitakse ulmesummadest, aga kas need jutud ka tõele vastavad? Kahjuks polnud mul võimalik saatesse minna, kuna õhtuks olid plaanid juba tehtud. Saate produtsent võttis telemaja sööklas isalikult noomida, et Urmas Oti saatesse ei jäeta minemata, kuna see on suurim au, mis eestlasele võib osaks saada.
Paraku juhtus nõnda, et kui järgmine kord Urmas Oti saatesse kutsuti, polnud samuti võimalik minna. Seletasin produtsendile kannatlikult, et olen hõivatud inimene, umbes nagu Marju Länik, mul on plaanid pikaks ajaks ette tehtud ja käigupealt neid muuta ei saa. Omalt poolt pakkusin välja, et võiksin millalgi kevadel, kui rohkem aega on, Urmas Oti juurest läbi astuda ja tema palgast vestelda. Produtsent vaatas mind nagu lollakat, kolmandat kutset ei tulnud ja Urmas Oti saladus jäigi välja uurimata.